Vaus, Jaak

Jaak Vaus (3. II 1946 Märjamaa – 27. VIII 2022 Tallinn), lavastuskunstnik. Eesti Teatriliidu (1973), Lavastuskunstnike Liidu (1993, aastast 2018 auliige) ning Eesti Kunstnike Liidu liige (1995). Isa õpetaja, ema lasteaia juhataja.

Lõpetas 1964 Märjamaa Keskkooli, õppis 1965–67 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metalli eriala, lõpetas 1972 sama kooli teatridekoratsiooni erialal (juhendaja Mari-Liis Küla).

Oli 1970–80 Nukuteatri, 1980–92 Noorsooteatri ja 1993–2009 Ugala peakunstnik ning 1998–2000 Vanalinnastuudio peakunstniku kohusetäitja, 1985–86 ühtlasi Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja 1993–95 Viljandi Kultuurikolledži õppejõud.

Teinud lavakujundusi ka Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Soome ja Venemaa teatritele. Kujundanud üldlaulupidusid ja Eesti Vabariigi aastapäevakontserte, esines teatrikunstnike näitustel (ka välismaal).

Koostanud oma mälestustealbumi ja elulooraamatu „Alevipoiss” (2021, koos Kalju Orroga).

Tunnustusi

Lavakujundusi

  • Gyula Sinine kutsikas (1970)
  • Kangilaski Kaval-Ants ja Vanapagan (1972 Draamateatris)
  • Undi ja Aguri Punamütsike (1973)
  • Tolstoi ja Hermaküla Buratino (1974 Vanemuises)
  • Janssoni ja Saare Muumimuinasjutt (1974 ja 1977)
  • Tuglase ja Aguri Väike Illimar (1975 ja 1990 Nukuteatris)
  • Tammsaare ja Aguri Inimese jälgedes (1978)
  • Undi Gulliver ja Gulliver (1979 ja 1987 Nukuteatris)
  • Põldmäe, Peegli ja Saare Verine John (1980 Nukuteatris)
  • Undi Kameeliadaamid (1981)
  • Višnevski Optimistlik tragöödia (1982)
  • Shaw’ Püha Johanna (1982)
  • Lutsu Kapsapea. Kalevi kojutulek (1983)
  • Schilleri Röövlid (1983 Vanemuises)
  • Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade (1984)
  • Fridi Van Goghi kirjad ja de Falla Meister Pedro nukumäng (1984 Estonias)
  • Ibseni Kummitused (1984)
  • Feuchtwangeri ja Undi Vennad Lautensackid (1985 Ugalas)
  • Ibseni Nora (1985 Ugalas)
  • Shakespeare’i Hamlet (1986, lavakunstikateedri diplomilavastus Dominiiklaste kloostris)
  • Ernesaksa Tormide rand (1988 Vanemuises)
  • Pownalli Meistriklass (1988)
  • Anouilh’ Becket ehk Jumala au (1989 Ugalas)
  • Donizetti Armujook (1989 Estonias)
  • Shakespeare’i Kuningas Lear (1990 Ugalas)
  • Tammsaare ja Undi Priius – kallis anne ja Taeva kingitus (1991)
  • Puccini Madama Butterfly (1991 Estonias)
  • Kerni Teatrilaev (1992 Endlas)
  • Kalli ja Baskini Prügikast ehk Alguse asi (1993 Vanalinnastuudios)
  • Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga (1994 Endlas)
  • Lutsu ja Kalli Tagahoovis (1996, Draamateatri ja Vanalinnastuudio ühistöö)
  • Ibseni John Gabriel Borkman (1996 Vanemuises)
  • Ehala, Costeri ja Gorini Thijl Ulenspiegel (1996 Endlas ja 2003)
  • Raudsepa Dracula, öö valitseja (1997, Rakvere Teatri vabaõhulavastus)
  • Schilleri Maria Stuart (1997)
  • Ilfi ja Petrovi, Aimla ja Baskini 12 tooli (1998 Vanalinnastuudios)
  • Offenbachi Ilus Helena (1999 Estonias)
  • Straussi Öö Veneetsias (2000 Vanemuises)
  • Styne’i Gypsy (2001 Vanemuises)
  • Wuolijoki Niskamäe kired (2002)
  • Gailiti, Tammearu ja Saare Toomas Nipernaadi (2003)
  • Stevensoni ja Tammearu Aarete saar (2004, kunstnikuauhind)
  • Lindgreni Väike Tjorven Soolavareselt (2006)
  • Nuotio, Brännare ja Seppäneni Marilyn (2006)
  • Lindgreni ja Götestami Vennad lõvisüdamed (2009, Rakvere Teatri vabaõhulavastus)
  • Tammsaare ja Tammearu Jürka (2010 Ugalas)
  • Õhtu Straussiga (2012 Vanemuises)
  • Suumani Viimase öö õigus (2014 Rakvere Teatris)
  • Kivirähki ja Lennuki Maailma otsas (2016 Rakvere Teatris)
  • Lennuki Paljasjalgne Debora (2016 Kuressaare Linnateatris)
  • Kanguri ja Lennuki Timbu-Limbu (2017 Rakvere Teatris)
  • Jaaksi Öökuninganna (2018 Vana Baskini Teatris)
  • Lennuki Tasa, vaikselt sõudvad pilved … (2019 Kuressaare Linnateatris)
  • Mardani Kassi-hiire mäng (2020 Elva Lendteatris)
  • Visnapuu ja Otsa Keisri usk (2020 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses)

Kirjandus

  • J. Vaus jt. Kuus küsimust lavakujundajatele. [Intervjuu]. –  Sirp ja Vasar, 1. mai 1980
  • M. Unt. Väike kiidulaul Jaak Vausile. – Teatrimärkmik 1981
  • M. Kalm. Tähelepanekuid lavakujundusest. – Teatrielu 1982
  • F. Šubin. Kilde Noorsooteatri kevadhooajast. – Sirp ja Vasar, 2. september 1983
  • Vastab Jaak Vaus. Intervjueerinud K. Orro. – Teater. Muusika. Kino 1986, 12
  • T. Ritson. Teatrid aega kajastamas. – Teater. Muusika. Kino 1987, 8
  • L. Vellerand. Mis toimub Viljandis. – Teater. Muusika. Kino 1990, 9
  • H. Valk. „Prügikasti” kiituseks. – Sirp, 26. veebruar 1993
  • J. Vaus. Teater  – see on elulaad. Intervjueerinud A. Kree. – Sakala, 20. juuni 1995
  • Jaak Vausi jaoks on teater elamise viis. Intervjueerinud A. Trallmann. – Pühapäevaleht, 1. juuli 1995
  • A. Lepik. Jaak Vaus on 50. – Sakala, 10. veebruar 1996
  • A. Laansalu. Nihestuvate visuaalide kaitseala. – Teatrielu 1996
  • T. Sarv. Süda on rahul ja leib on laual. – Sakala, 3. jaanuar 2004
  • Jaak Vaus. – Kunstniku raamat : juturaamat. Koostajad M.-L. Küla jt. Tallinn, 2005
  • Jaak Vaus: kes mäletab „Aarete saart” kümne aasta pärast? Intervjueerinud A. Jõgi. – Sakala, 9. aprill 2005
  • P. Tammearu. Millest mõtleb mees sünnipäeva hommikul? – Sakala, 8. veebruar 2006
  • M. Kõrver. Jaak Vaus maalis elu esimese dekoratsiooni Märjamaal. – Nädaline : Ajaviidik, 7. detsember 2006
  • K.-A. Püüman. Teatrikunstnikud Teise maailmasõja järel alustanud. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • Teatrikunstnik Jaak Vaus: „Teatris tuleb osata öelda tere, tunda kella ja teada iga sendi ning sentimeetri väärtust”. Intervjueerinud A. Viira. – Õhtuleht, 22. veebruar 2013
  • T. Kaugema. Seitse vaprat. – Sirp, 20. jaanuar 2017
  • Н. Кириллов. Дорога и встречи на ней. – Советская Эстония, 15 января 1984

Välislinke

Swifti ja Undi „Gulliver ja Gulliver” Nukuteatris (1979, lav Rein Agur). Gulliver – Hendrik Toompere.

Leonid Jahnini „Papist kellaväljaku” trupp (1978). Ees vasakult: Urve Paeorg, E. Aatemaa (lavamonteerija), Helle Laas, Gunnar Graps, Krista Urvet; taga vasakult: V. Siil (helitehnik), ?, Enno Selirand, Oskar Liigand, Jaak Vaus (kunstnik), Enn Lee (valgustaja).

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2016 (T. Truuvert), 2022