vee-elustik

Norra allikas

Emajõgi Ihaste kohal

Läänemeri Abruka kohal

Peipsi järv

Prossa järv

Laugas Marimetsa rabas

vee-elustik, hüdrobios, veekogusid asustav elustik. Vee-elustik on rohke ja mitmekesine ning maismaaelustikust ürgsem. Ta asustab nii veekogude pelagiaali (plankton, nekton, neuston) kui ka bentaali (bentos). Hüdrobiontide ehk veeorganismide liike on oletatavasti üle 200 000 (enam kui 20 000 taimeliiki ja umbes 180 000 loomaliiki); 33 taimeklassist leidub veekogudes 18 ja 63 loomaklassist 60. Taimede kasvuala piirdub valgustatud veekihiga, loomad laskuvad suurimaissegi sügavustesse. Veeorganismide kogum on veeökosüsteemi elus osa – hüdrobiotsönoos. Veekogu tüübi järgi eristatakse mereelustikku ja magevee-elustikku. Meredes on elustik palju liigirohkem kui siseveekogudes. Seisuveekogudes on harilikult rohkesti planktonit, bentost ja nektonit. Jõgedes ja teistes vooluveekogudes takistab planktoni arengut kiire veevahetus. Allikate elustik on suhteliselt liigivaene; olulise osa sellest moodustavad suure kohastumisvõimega liigid  – ubikvistid – ja eriomased allikaorganismid – krenobiondid. Ajutistes veekogudes elutseb peale ubikvistide neid, kes mingis arengujärgus peavad olema kuival. Maa-aluste veekogude liigi- ja isendivaene elustik koosneb ainult loomadest (koopaelustik) ja baktereist.

Esitatud fotodel on kajastatud Eesti tähtsaimad vee-elustiku elupaigastikud (allikas, jõgi, meri, suurjärv, väikejärv ja laugas). 

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • A. Järvekülg (koostaja). Eesti jõed. Tartu, 2001
  • A. Mäemets. Eesti järved. Tallinn, 1968
  • A. Mäemets. Eesti järved ja nende kaitse. Tallinn, 1977
  • N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
  • I. Ott, T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999
  • Peipsi. Toimetajad J. Haberman, T. Timm, A. Raukas. Tartu, 2008
  • T. Trei. Taimed Läänemere põhjal. Tallinn, 1991
  • Võrtsjärv. Toimetajad J. Haberman, E. Pihu, A. Raukas. Tallinn, 2003

Välislingid

EE 10, 1998; muudetud 2011