öökülm

Valminud vilja kahjustab öökülm vähem kui viljaalget

Öökülm kahjustab enim maapinna lähedal

öökülm, kasvuperioodil õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C. Eriti ohtlikud on taimekasvatusele tugevad aktiivse kasvu aeg­sed hilis- ja varakülmad. Öökülmad tekivad kas mujalt külma õhu sissevoolu või selgetel öödel aluspinna kiirgusliku jahtumise tagajärjel. Nende tekkimisele avaldavad mõju geograafiline laius, maapinna kõr­gus, paiga kaugus merest, maastik, pinnamood, mullastik, metsasus, veekogude lähedus ning õhu juurde- ja äravoolutingimused. Külmem õhk on ras­kem ja valgub kõrgematelt aladelt madalamatesse kohtadesse, kuivem õhk jahtub kiiremini kui niiske.

Öökülmad lühendavad taimede kasvuperioodi, põhjustavad saagi vähenemist ja selle kvaliteedi halvenemist või isegi ikaldust. Taimeliikide ja nende sortide tundlik­kus öökülmade suhtes on erinev. Külmale vastupanemise võime sõltub ka taimede arengujärgust ning eelne­vatest kasvutingimustest ja karastumisest. 1961.­–2005. aasta andmetel on öökülmadeta periood õhus lühim Põhja-Eesti madalatel maadel (keskmiselt 120 päeva) ning pikim Lääne-Eesti rannikul ja saartel (keskmiselt 170–180 päeva). Õhus möödub öökülmaoht Põhja-Eestis keskmiselt 20.–25. mail, Lõuna-Eestis 10.–15. mail ja rannikul mai esimesel dekaadil. Kõige hilisemad öökülmad on õhus olnud Lõuna-Eestis juuni esimestel päevadel ja Põhja-Eestis jaanipäeva paiku. Sügiseste õhu öökülmade algus on Eestis valdavalt septembri viimasel dekaadil, rannikul ja saartel kuni kuu aega hiljem (10.–31. oktoobril). Kõige varasemad öökülmad on õhus olnud Lõuna-Eestis septembri algul, Kesk- ja Põhja-Eestis juba augusti lõpus. Maapinnal lõpevad kevadel öökülmad 5–20 päeva hiljem ja algavad sügisel sama palju varem. Külma suh­tes tundlike kultuuride viljelemisel tuleb kasvukoha valikul arvestada mikrokliimaga, külma ajal tuleb taimi katta kattelooriga, aedades süüdata lõkkeid ja rakendada muid aianduses tuntud võtteid.

Põllu- ja aiakultuuride kriitilised temperatuurid (°C), olenevalt eelnevatest kasvutingimustest ja karastusastmest
Kahjustuse algus ja osaline kahjustus Massiline kahjustus
Kultuur Tõusmed Õitsemine Viljade valmimine (piimküpsus) Tõusmed Õitsemine Viljade valmimine (piimküpsus)
suvinisu -9; -10 -1; -2 -2; -4 -10; -12 -2; -3 -4; -5
kaer -8; -9 -1; -2 -2; -4 -9; -11 -2; -3 -4; -5
oder -7; -8 -1; -2 -2; -4 -8; -10 -2; -3 -4; -5
hernes -7; -8 -2; -3 -3; -4 -8; -10 -3; -4 -4; -5
kapsas -7; -9 -2; -3 -6; -9 -10; -11    
porgand -6; -7 -3; -4   -8; -9    
salat -5; -6   -5; -6 -6; -7    
redis -5; -6 -2; -3 -3; -4 -7; -8    
kartul -2; -4 -2; -3 -1; -3 -4; -5 -3; -4 -3; -4
aeduba -1; -1,5 -0,5; -1 -2 -1; -2 -1 -2
tomat -1; -2 -1; -2 -1; -3 -3; -4 -2; -3 -2; -4
kurk, kõrvits -0,5; -2 -0,5; -1 -0,5; -2 -2; -4 -5 -2; -4
    Õied Vilja alged      
õunapuud   -2,3 -1,8      
pirni-, kirsi- ja ploomipuud -2,3 -1,2      
aedmaasikas, vaarikas -2; -3 -1; -2      

    

Viimane kevadine öökülm õhus (aastate keskmine)

Esimene sügisene öökülm õhus (aastate keskmine)

Keskmine öökülmadeta perioodi kestus päevades (õhus)

    

Kirjandus

  • Eesti ilma riskid. Tallinn, 22012

EME 2, 2009 (L. Keppard, K. Loodla, H.-M. Raudsepp)