aprikoosipuud
aprikoosipuu, roosõieliste sugukonna ploomipuu (Prunus) perekonna üks sektsioon või iseseisev perekond (Armeniaca); umbes 10 liiki peamiselt Kesk- ja Ida-Aasias. Aprikoosipuud on heitlehised lehtpuud või -põõsad, õied valged või roosad, luuviljad – aprikoosid – kollased, oranžid või punased, kest pisut karvane, viljaliha valge, kollane, oranž või punane, enamasti mahlakad ja söödavad. Aprikoosipuid hakati kasvatama umbes 4000 aastat tagasi Hiinas ja Kesk-Aasias, umbes 700 aastat eKr Egiptuses, seejärel Kreekas ja Roomas, hiljem mujal Euroopas. Kultuurtaimena on enim tuntud harilik aprikoosipuu (P. armeniaca ehk A. vulgaris), 3–6 m kõrgune viljapuu; selle 20–80 g maitsvad viljad on A-vitamiinirikkad, magusad või magushapud, sisaldavad 7–23% suhkruid. On aretatud ka siledaviljalisi sorte – nektariine. Suurimad aprikoosikasvatajad on Türgi, Itaalia, Hispaania, Kesk-Aasia riigid, USA, Kreeka, Maroko ja Kaukaasia riigid. Teistest aprikoosipuuliikidest kasvatatakse Hiinas ja Jaapanis peamiselt ilupuuna mume ehk jaapani aprikoosipuud (P. mume ehk A. mume) ning Venemaa Kaug-Idas viljapuuna mandžuuria aprikoosipuud (P. mandshurica ehk A. mandshurica). Eestis on katseliselt kasvatatud 4 liiki, neist kõige rohkem harilikku aprikoosipuud, mõni puu on kandnud kuni 25 kg vilja. Aprikoosipuu vilju tarvitatakse toorelt, kuivatatult (tervelt kuivatatud aprikoose nimetatakse urjukiks, poolitatult, ilma luuta kuivatatuid kuragaaks), neist valmistatakse kompotti, mahla ja džemmi.
Välislink
VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Kask); muudetud 2011