biogeograafia (bio + kr geōgraphia 'maa kirjeldus'), bioloogia ja geograafia piiriteadus, käsitleb organismide ja nende koosluste levimust maakeral Maa geoloogilise ajaloo vältel. Leviku seaduspärasused on määratud laiuskraadide, koha kõrgusega merepinnast, kasvukoha elupaiga isolatsiooni ning ning pindala suurusega. Niisiis kirjeldab ja seletab biogeograafia eluslooduse mitmekesisust ajas ja ruumis.

Biogeograafia vanimad harud on taimegeograafia ja looma- ehk zoogeograafia, hiljem on lisandunud seene- ehk mükogeograafia, koosluste- ehk tsönogeograafia jmt. Biogograafia aineala kattub paljus ökosüsteemide ja biosfääri uurimise mõningate valdkondadega. Ökoloogia uurib lühikese aja jooksul (üks aasta kuni mõned aastakümned) toimuvaid protsesse reeglina ühes paigas ja ühes ökosüsteemis. Biogeograafia uurib protsesse, mis toimuvad aastatuhandete ja -miljonite jooksul suures skaalas, eri regioonidest kuni kogu planeedini välja. Paleobiogeograafia tugineb paleontoloogilisele ainele. Biogeograafias kasutatakse erinevate teadusharude meetodeid, viimastel kümnenditel eriti geograafilisi informatsioonisüsteeme (GIS). Biogeograafia seaduspärad on tekkinud kolme fundamentaalse protsessi tulemusena: taksonite teke, väljasuremine ja levimine. Taksonite fülogeneetilise puu ja seda määranud evolutsiooniliste protsesside analüüsi ruumis käsitleb biogeograafia haru fülogeograafia. Eristatakse allopaatrilist (geneetilise eristumise põhjuseks algse populatsiooni eristumine geograafiliselt) ja sümpaatrilist (ilma geograafilise isolatsioonita, loodusliku valiku teel) liigiteket. Väljasuremise ja levimise määravad peamiselt pindala ja isolatsioon. Saarte biogeograafia on tihedalt seotud maastikuökoloogiaga, kus saarte all ei mõisteta vaid meresaari, vaid kõiki isoleeritud paiku (mäetippe, looduskoosluse fragmente kultuurmaastikus, järvi, kui uurimise all on vee-elustik jne).

Biogeograafia teoreetilised alused põlvnevad Alexander von Humboldti, Hewett Cottrell Watsoni (1804–81), Alphonse de Candolle’i, Alfred Russel Wallace’i, Philip Lutley Sclateri (1829–1913), Robert Helmer MacArthuri (1930–1972), Edward Osborne Wilsoni (1929) jt töödel.

Eestis rajas biogeograafia uurimissuna Viktor Masing, biogeograafia probleemidega on tegelenud Martin Zobel, Meelis Pärtel, Ülo Mander jt.

EE 1, 1985; muudetud 2014 (Ü. Mander)