Masing, Viktor

Viktor Masing (11. IV 1925 Tartu – 18. III 2001 Tartu), loodusteadlane, botaanik, biogeograaf ja kirjanik. Vanemad kooliõpe­tajad (isa Viktor Masing oli matemaatikakandidaat), Linda Pootsi abikaasa, Matti Masingu isa; bioloogiadoktor (1969), Eesti Teaduste Akadeemia liige (1993).

Lõpetas 1946 Tartu 5. õhtukeskooli ja 1951 zooloogina Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) bioloogiaoskonna; bioloogiakandidaat (1958, TÜ), väitekiri „Ida-Eesti rabade taime­kooslused ja nende dünaamika”, bioloogiadoktor (1969, TRÜ).

Oli 1947–49 Eesti NSV TA Bioloogia Instituudis (ZBI) laborant, 1949–51 Tartu 2. keskkoolis õpetaja, 1951–56 Eesti Põllumajanduse Akadeemia vanemlaborant, töötas aastast 1956 Tartu Ülikooli botaanika instituudis, oli 1956–69 taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri vanemõpetaja ja dotsent, 1970–92 professor, aastast 1993 emeriitprofessor. Luges botaanika ja taimesüstemaatika üldkursuse kõrval ka bio­geograafia, taimsete ressursside, taimeanatoomia, looduskaitse jmt kursust. Töötas aastast 1969 kohakaasluse alusel ka kirjastuse Valgus vanemtoim­etajana ja „Eesti nõukogude entsüklopeedia” (ENE) peatoimetuse bürooliikmena (bioloogia ja geograafia erialal). Oli õpilase teatmeteose „ENEKE” peatoimetaja.

Loodushoiulises tegevuses aitas kaasa looduskaitsealade asutamisele ja soode ning linnahaljastuse säilimisele. Reisis Euroopa riikides, Indias (1981, 1983), Tais (1983) ning Austraalias (1989, 1991). Võttis osa teadusekspeditsioonidest Ida-Pamiiri, Lääne-Siberisse, Kaug-Itta (Primorje, Sahhalin, Kuriilid), Türkmenistani, Aserbaidžaani, Wran­geli saarele ja Põhja-Taimõri.

Oli Eesti silmapaistvaimaid sooteaduse arenda­jaid, kirjutanud sel alal 3 monograafiat ja üle 30 artikli. Arendanud taimkatte struktuuri analüütilist käsitlust, töötanud selle alusel välja taimkatte suuremõõt­kavalise kaardistarnise üksused (koos Jaan Eilartiga), rabade mitmetasandilise klassifikatsiooni ja linna­haljastuse printsiibid. Avaldanud põhjapanevaid töid taimeökoloogia, geobotaanika, biotsönoloogia (konsortsiumid), metsateaduse, geoökoloogia ja looduskaitse ning floristika alalt. Tegelnud teadusloo ja bioloogia õpetamise metoodikaga, koostanud õppe- (4 õpikut) ja teatmekirjandust, ENE ja „Eesti entsüklopeedia” (EE) toimetuskolleegiumi liige, 1995–2000 Eesti teaduse biograafilise leksikoni toimetuskolleegiumi liige (bioloogia eriala toimetaja), „Ökoloogialeksikoni” koostaja.

Eesti Looduseuurijate Seltsi tegev- (1947, looduskaitse ja botaanika sektsiooni esimees) ja auliige (1985), Eesti Geograafia Seltsi (1954), Moskva Looduseuurijate Seltsi (1964) ja Vene Botaanikaseltsi (1956) ning International Gesellschaft für Moorforschungi (1963) liige, Societas Zoologica Botanica Fennica „Vanamo” liige (1965) ja auliige (1996), Societas Phytogeographica Suecica liige (1974), Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse auliige (1997), Eesti Bioloogia ja Geograafiaõpetajate Liidu auliige (1995), International Mire Conservation Group'i auliige (2000).

Umbes 120 teadustrükist, 8 monograafiat ja õpikut, ligi 500 aimeartiklit (sh lastele), reisikirjeldusi.

Töid

  • Botaanika: õpik kõrgematele koolidele, I-III. Tallinn, 1965-1979
  • Tuhat tutvust tundrast kõrbeni (kaasautor L. Poots). Tallinn, 1970, 21977
  • Mire ecosystems in the U.S.S.R. II World ecosystems, 4B: Mires: swamp, bog, fen and moor (kaas­autor M. Botch). Amsterdam: Elsevier, 1983
  • Estonian bogs: plant cover, succession and classification. – European mires. London: Academic Press, 1984
  • Sinasõprus tammega. Tallinn, 1984
  • Sa vaata vaid... Tallinn, 1986 (sm Helsinki, 1988, 21997)
  • Wetlands and shallow water bodies, I (kaasautor). The Hague, 1990
  • Ökoloogialeksikon (koostaja). Tallinn, 1992
  • Approaches, levels and elements of vegetation research. – Folia Geobotanica Phytotaxon (Praha) 29 (1994)
  • Jätku leiba! Tallinn, 1995
  • Kaseaasta (kaasautor H. Rebane). Tallinn, 1996
  • Ürgsed sood kui loodusmälestised. Tallinn, 1997 (ingl Tallinn, 1997)
  • Metsatüpoloogia areng Eestis. – Metsateaduse ajaloost Eestis. Tallinn, 1998
  • Sammud samblas ja liivas. Meenutusi möödunust ja teatmeid tehtust. Tartu, 1999
  • 100 tavalisemat taime. Tallinn, 1999, 22002
  • Õppekäigud linnarohelusse (kaas­autorid H. Rebane, T. Pae). Tallinn, 2001
  • Wild flowers of Estonia (fotod F. Jüssi). Tallinn, 2002

Tunnustusi

  • Eesti NSV suur looduskaitsemärk (1975)
  • Eesti NSV riiklik preemia (1977 ja 1982)
  • J. Smuuli kirjanduspreemia (1985)
  • E. Kumari loodus­kaitsepreemia (1997)
  • Avatud Eesti Fondi auhind (1997)
  • Riigivapi III klassi teenetemärk (1996)
  • Tartu linna aukodanik (1999)

Kirjandus

  • Prof. Viktor Masingu trükitööd (koostaja H. Trass). Tartu, 1985
  • Looduskaitse ja ökoloogiline kasvatus Eestis. Tallin, 1990
  • Consortium Masingii: A Festschrift for Viktor Masing. Tartu, 1995 (koostajad K. Aaviksoo, K. Kull, J. Paal, H. Trass). Tartu, 1995
  • K. Kull. Viktor Masingu sinasõprus loodusega. – Kultuurileht, 21. aprill 1995
  • H. Trass. Viimane entsüklopedist. – Postimees, 11. aprill 2005

Välislink

EE 14, 2000; ETeadBL 2, 2005; muudetud 2014