Jõhvi üldandmed
Elanike arv (2011)	10 775
Pindala	7,6 km2
Linna õigused	1938
Vallavanem	Aivar Surva
Maakond	Ida-Virumaa

Jõhvi, vallasisene linn Kirde-Eestis, Ida-Virumaa halduskeskus ja Jõhvi valla keskus. Paikneb Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe avamuse põhjaosas). Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi lõuna- ja lääneosa all, linna kirdenurka läbib Pühajõgi. Linna läbivad Tallinna–Narva raudtee ja Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee, põhja poolt möödub Jõhvist Tallinna–Narva põhimaantee.

Jõhvis on maa- ja vallavalitsus, Ida prefektuur, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsiooniameti teenistus, päästekomando.

Rahvastik

Aleviks nimetamise ajal (1917) oli elanikke umbes 1300. Linnaks saamise ajaks (1938) oli Jõhvis 2535 elanikku. 1941 vähenes elanikkond 500 inimese võrra, aasta lõpus oli Jõhvis 2029 elanikku – 1182 naist ja 847 meest. Teise maailmasõja lõppedes oli elanike arv kahanenud 500 inimeseni. Sõjajärgseil aastail kasvas Jõhvi elanikkond kiiresti peamiselt Venemaalt sisserändajate arvel.

Tänapäeval rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb, loomulik ja mehaaniline iive on negatiivsed. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 12 112, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas 10 775 elanikku, neist 5009 meest ja 5766 naist. Rahvuslik koosseis on viimaste aastakümnete jooksul muutunud, 1980. aastate lõpus oli eestlasi ligi 10%, nüüd on nende osatähtsus suurenenud. Venelasi on linna elanikest üle poole (2011. aastal 55,8%, 2000 53,5%), eestlasi 34,6% (2000 33,2%), valgevenelasi 3,2% (2000 4,5%), ukrainlasi 2,7% (2000 3,3%) ja soomlasi 1,3% (2000 2,0%).

Tööhõivelisi oli 2011. aastal 4245 (2000. aastal 4471).

Tööstus ja transport

Naaberlinnadest (Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva) erinevalt ei ole Jõhvis suurettevõtteid. Olulised tööandjad on toiduainetööstuse ettevõtted: AS Maag Piimatööstus, AS Viru Joogid, OÜ Maadlex (kastmete valmistaja), elektroonikaettevõte Audes LLC OÜ. Jõhvis asub Eesti Energia Kaevandused AS-i peakontor ja allasutused. Jõhvis on maakondlik arenduskeskus – Ida- Viru Ettevõtluskeskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on Jõhvis regionaalne esindus.

Linnaehitus

Jõhvi ida- ja kaguosas on suured haljasalad, läänepiiril kõrguvad tehispinnavormid (terrikoonikud). Linna läbivad Tallinna–Narva raudtee ja Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee, põhja poolt möödub Jõhvist Tallinna–Narva põhimaantee. Asulas olid 20. sajandi alguses koolid, laenuhoiukassa, haigla, turuväljaku ümber kauplused ja postkontor. Põhiliselt puidust elamud ehitati Narva maantee äärde; kivimaju oli 1913 Jõhvis vaid 10. Jõhvi mõisa jagamisel suurendati alevi maa-ala. 1922–34 kasvas elamute arv 1,6 korda (1934. a. 300 elamut); hoonestus oli endiselt madal ja peamiselt puidust. Ehitati gümnaasiumihoone (hävinud) ja algkool (1929, arhitekt August Tauk). 1870 valminud puidust jaamahoone asendati 1936 kahekorruselise kivist jaamahoonega. 1941–44 laastas Jõhvit tugevasti sõda, säilis umbes 40% elamuid. Nõukogude ajal ehitati Jõhvi rohkesti eramaju (suuri korterelamuid rajati eeskätt Ahtmesse). Linna keskmes on 4-korruselisi tüüpelamuid, raudteest lõunas asuv Jõhvi mikrorajoon on hoonestatud 5- ja 9-korruseliste tüüpelamutega. Üldplaneeringu (aastast 1999) alusel on Jõhvis 11 linnaosa, neist 6 asuvad raudteest põhja ning 5 lõuna pool.

Linna alast (7,6 km²) hõlmavad umbes 100 hektarit haljasalad (sh 41 ha suurune looduskaitsealune Jõhvi park). Ehitusmälestised on Jõhvi Mihkli kirik vallikraaviga, 20. sajandist pärit elamu Rakvere tänav 15, Jõhvi kalmistu kabel (18.–19. sajand) ja haldushoone Keskväljak 1 (ehitatud 1954, nüüd maavalitsuse hoone). Ajaloomälestised on Jõhvi kalmistu, Vabadussõja mälestussammas.

Ajalugu

Jõhvi arenguskeem

Jõhvit on esimest korda mainitud külana 1241 (Gevi) Taani hindamisraamatus (küla suurus oli 20 adramaad). Tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel sai Jõhvist kirikukihelkonna- keskus. Kihelkonna kirjalik esmamainimine pärineb 1354. aastast ja kirikut mainitakse 1367. Linna südamikus asuv kaitsekirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse, Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva linnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel. 1491 mainitakse esmakrdselt Narva ordufoogtile kuuluvat mõisa. Küla mõisastati lõplikult 1760. aastate paiku, talupojad asustati ümber Purusse ja Tammikusse. Kiriku ja postijaama juurde teedesõlmele (1782. aastast läbis Jõhvit Peterburi ja Tallinna-vaheline postimaantee, siit algas ka postimaantee Tartusse ja Riiga) tekkinud alevik hakkas kasvama pärast Tallinna–Peterburi raudtee valmimist (1870), 19. sajandi II poolel oli Jõhvi Ida-Virumaa suuremaid asulaid. 1917 sai Jõhvi aleviks, 1938 linnaks. Asulas olid 20. sajandi alguses koolid, laenuhoiukassa, haigla, turuväljaku ümber kauplused ja postkontor. Eesti Vabariigi ajal soodustas Jõhvi kasvu Kohtla-Järvele rajatud põlevkivitööstus. 1949 alustas Jõhvi lääneservas tööd põlevkivikaevandus nr 2 (suleti 1973, linna piirab sellest küljest kõrge aherainemägi) ja elanikkond mitmekordistus. 1949 sai Jõhvi maakonna (Jõhvimaa) ja 1950 samanimelise rajooni keskuseks. Kohtla-Järve linnaga ühendati ta 1960. Taas eraldus omaette linnaks 1991. Uuesti kaotas omavalitsuse 16. VI 2005, mil ta liitus Jõhvi vallaga.

Jõhvi alev ja kirik 1924

Jõhvi alevi algkool

Jõhvi gümnaasiumihoone 1923–44 (hävis sõjatules)

Jõhviga seotud tuntud inimesi

Jõhvis on sündinud Hans Hindpere, matemaatik Mati Abel, neuroloog ja neurokirurg Toomas Asser, majandustegelane Tõnu Tee, ajakirjanik ja diplomaat Harri Tiido

Välislink

• Jõhvi linn Jõhvi valla kodulehel

Jõhvi valla asulad

Linn: Jõhvi

Alevik: Tammiku

Külad: Edise, Jõhvi, Kahula, Kose, Kotinuka, Linna, Pajualuse, Pargitaguse, Pauliku, Puru, Sompa

EE 12, 2003; muudetud 2014