Jõhvi kihelkond

Jõhvi kihelkond (saksa Kirchspiel Jewe) hõlmas Virumaal nüüdse Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse ja Toila valla ning osa Illuka vallast. Kuulus 13. sajandi alguses Alutaguse kihelkonda; Jõhvi kõrgustikul ning rannalähedasel Põhja-Eesti lavamaa serval oli juba tollal tihe asustus. Jõhvi kirikukihelkond moodustati arvatavasti 1250. aasta paiku (ajalooallikas esmamaining 1354; hõlmas ka suurema osa 1654–1744 ja aastast 1867 olnud Iisaku kihelkonnast), see kuulus 14.–16. sajandil Narva foogtkonda. Enamik mõisu rajati enne Vene-Liivimaa sõda; läänistamata ala tähtsaimad asulad olid Jõhvi ja Kurtna ordumõis. Tallinna–Narva maantee) äärde ehitati Edise ja Järve vasallilinnus. Vene-Liivimaa sõja ja Põhjasõja ajal peeti kihelkonna alal suuri lahinguid. 

Venemaa keisririigis kuulus algul Tallinna kubermangu ja asehaldurkonna, aastast 1796 Eestimaa kubermangu Viru kreisi koosseisu. Majandus hakkas edenema 18. sajandi lõpus, seda soodustas Peterburi ja Tallinna-vahelise postimaantee kulgemine läbi Jõhvi (1782 asutati Jõhvi postijaam) ja pärast Balti raudtee valmimist (1870) põllumajandussaaduste turustamine Peterburis. Talude päriseksostmine oli suhteliselt vilgas.

1852 avati kirikukool, 1862 kihelkonnakool, 1865 korraldati Jõhvis laulupüha (vt Friedrich Ferdinand Meyer), 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asutati tuletõrje-, põllumeeste-, karskus- jm seltse.

Jõhvi kihelkonna kirikud ja kogudused

Jõhvi kihelkond kuulub 1627 moodustatud Viru praostkonda. Kihelkonnakirik on Jõhvi Mihkli kirik,1654. aastani oli Pühajõe kirik ning 1744–1867 Pühajõe ja Tudulinna kirik Jõhvi kiriku abikirikud.

Jõhvi kihelkonna mõisad

Jõhvi kihelkonnas paiknes 23 mõisat, neist 2 kirikumõisat, 18 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 9 karjamõisat.

Kirikumõisad: Jõhvi ja Narva Jaani kirikule kuuluv Päite.

Rüütlimõisad: Edise (sks Schloß Etz; kõrvalmõis Konju (Raustfer)), Ereda (Errides), Illuka (Illuck; kõrvalmõis Dubniku), Järve (Türpsal), Jõhvi (Jewe), Kiikla (Kiekel), Kohtla (Kochtel), Kukruse (Kuckers), Kurtna (Kurtna), Mäetaguse (Mehntack), Ohakvere (Ahagfer), Ontika (Ontika), Pagari (Paggar), Pühajõe (Pühhajöggi; kõrvalmõis Oru (Orro)), Sompa (Sompäh), Tammiku (Eichenhain), Toila (Toila), Voka (Chudleigh).

Illuka mõis

Kiikla mõis

Kukruse mõis (1937)

Mäetaguse mõis (1912)

Ontika mõis (1937)

Pagari mõis (1909)

Sompa mõis

Tammiku mõis (1937)

Voka mõis (1937)

Jõhvi kihelkonna vallad

1866–67 moodustati Jõhvi kihelkonna alale 22 valda, 1892. aastaks oli valdade liitmisel jäänud 7 valda, neist 6 püsisid kuni 1937.–38. aasta reformideni.

  1. Edise vald (1866–92, liideti Jõhvi vallaga)
  2. Ereda vald (1866–91, liideti Mäetaguse vallaga)
  3. Iisaku-Kauksi-Pootsiku vald (1866–69, aastast 1870 eraldi vallad Iisaku kihelkonnas)
  4. Illuka vald (1866)
  5. Jaama (Vihtse; 1866–92, ümber nimetanud Sõrenetsi vallaks Vaivara kihelkonnas)
  6. Jõhvi vald (1866)
  7. Jõhvi kirikuvald (1866–92, liideti Jõhvi vallaga, aeg pole kindel)
  8. Järve vald (1866)
  9. Kiikla vald (1866–91, liideti Mäetaguse vallaga, Mõisamaa küla liideti Järve vallaga)
  10. Kohtla vald (1866)
  11. Konju vald (1867–91, liideti Voka vallaga)
  12. Kukruse vald (1883–91, liideti Järve vallaga, va Ojamaa küla, mis liideti Erra vallaga)
  13. Kukruse-Peeri vald (1866–83, eraldusid Kukruse ja Peeri iseseisvateks valdadeks)
  14. Kurtna vald (1866–91, liideti Illuka vallaga)
  15. Mäetaguse vald (1866)
  16. Ohakvere vald (1866–91, Ohakvere, Soompea ja Puhatu külad liideti Illuka vallaga ning Avsova, Soski ja Tuusna külad Verhneselo vallaga)
  17. Ontika vald (1866–91, liideti Järve vallaga)
  18. Pagari vald (1866–91, Kaatermu küla liideti Illuka vallaga, Jõuga küla Iisaku vallaga, Atsalama, Jõetaguse, Sõrumäe külad, Väike-Pungerja Mäetaguse vallaga, Rannapungerja, Lemmaku külad Tudulinna vallaga, Permisküla, Kuningaküla, Smolnitsa ja Remniku Verhneselo vallaga)
  19. Peeri vald (1883–91, liideti Järve vallaga)
  20. Päite vald (1871–91, liideti Voka vallaga)
  21. Päite-Vaivina vald (1866–70 või 1883, eraldusid)
  22. Pühajõe vald (1867–91, liideti Voka vallaga)
  23. Saka vald (1866–91, liideti Järve vallaga)
  24. Sompa vald (1866–92, liideti Jõhvi vallaga)
  25. Tammiku vald (1866–92, liideti Jõhvi vallaga)
  26. Vaivina vald (1871–91, liideti Voka vallaga)
  27. Verhneselo vald (1891, moodustati endiste Pagari, Ohakvere,Tärivere, ja Väike Soldina valdade küladest)
  28. Voka vald (1866)

Välislingid

EE 12, 2003; muudetud 2014