Väikese mandlipuu võrse õitega

mandlipuu, rühm ploomipuu (Prunus) perekonna liike või (mõnes süsteemis) iseseisev perekond Amygdalus, botaanili­selt lähedane virsikupuule; umbes 40 liiki Lõuna- ja Kagu-Euroopas ning Ees-, Kesk- ja Ida-Aasias. Mandlipuud on heitlehised lehtpõõsad või väikesed lehtpuud. Õied roosad või valged, luuviljade kest kuiv, vilja valmides harilikult lõheneb; paljudel liikidel on astlad. Harilik mandlipuu (P. dulcis) kultuuristati arvatavasti Kreekas umbes 5000–­6000 aastat tagasi, teda kasvatatakse kuivas lähistroopikas viljapuuna. Magusaid seemneid – mandleid – süüakse maiustusena ja tarvitatakse kondiitritööstuses, neist pressitakse õli. Mandliõli kasutatakse kulinaarias, parfümeeriatööstuses ja meditsiinis, mandlikliisid kosmeetikas. Mandlites on 54% rasva, 20% süsivesi­kuid, 19% valku, 3% kiudainet, ka B₁- ja B2-vitamiini ning mineraalainetest rohkesti magneesiumi, kaa­liumi, fosforit ja kaltsiumi. Suurimad mandlitootjad on Hispaania, Itaalia jt Vahemere maad ning USA. Mõrumaitselise teisendi (var. amara) seemned – mõru­mandlid – on mürgised, sest sisaldavad sinihapet. Harilik mandlipuu on Eestis külmaõrn, ilupõõsana kasvatatakse 3 liiki, kõige rohkem väikest ehk madalat mandlipuud (P. tenella). Mandlite maailmatoodang oli 2009. aastal 2,4 miljonit t, suurimad tootjad olid USA (1,16 miljonit t), Hispaania (0,3 miljonit t), Iraan (0,13 miljonit t), Itaalia (0,11 miljonit t) ja Maroko (0,10 miljonit t).

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011