virsikupuu
virsikupuu, harilik virsikupuu, ka persikupuu (Prunus persica), heitlehine viljapuu ploomipuu perekonnast. Umbes 4000 aasta vanune kultuurtaim, pärit Hiina lähistroopikast; nüüdisajal looduslikult ei kasva. Viltja kestaga mahlakas luuvili virsik (persik) on olenevalt sordist üsna suur (Ø 5–10 cm, kaalub 30–200 g, mõnikord rohkem), selle ühel küljel on sügav vagu. Eriti hinnatud, kuid haigustele vastuvõtlikumad on paljakestalised (viltkarvadeta) virsikud – nektariinid. Peamiselt Kesk-Aasias on tuntud lapiku kujuga ja kahelt poolt keskelt kuni luuni ulatuva lehterja lohuga väga maitsvad fergana virsikud. Viljad sisaldavad umbes 10% suhkruid, 0,3–1,1% happeid, A- ja B-rühma vitamiine, kuni 0,02% C-vitamiini, palju rauda, kaaliumi, fosforit ja fluori. Virsikupuud viljeldakse rohkesti USA-s (eriti Californias), ka Itaalias, Hiinas, Jaapanis, Iraanis, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Bulgaarias, Ukrainas, Venemaal, Kaukaasias, Usbekistanis, Argentinas, Tšiilis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Brasiilias ja Austraalias. Maailmas toodetakse 11 miljonit t virsikuid aastas.
Välislink
- M. Zilmer, U. Kokassaar. Virsiku sametine pai Toidutare kodulehel
VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011