mineraalelemendid, taimede, loomorganismide, loomakasvatussaaduste ja söötade koostisosad. Mul­las, taimedes, luukoes ning mõningal määral ka teis­tes kudedes on mineraalelemendid valdavalt mineraalainetena (luukoes luuapatiidina, tuhas enamasti oksiidina). Osa mineraalelemente on vahetult seotud orgaanilise ainega (nt hemoglobiinis ja müoglobiinis on rauda, klorofüllis magneesiumi), osa on organismis ioonidena. Mineraalelemendid on looma organismis vajalikud raku osmootse rõhu hoid­miseks, luuaine moodustamiseks, närvi- ja lihaserakkude talitluseks, ensüümide aktiveerimiseks jm. Nad on organismis ka põhilised elektrilaengute kand­jad ja nendest sõltub looma kehavedelike elektrolüü­tide bilanss.

Elutähtsaid mineraalelemente teatakse rohkem kui 20 ning need jaotatakse makro- ja mikroelementideks. Söötades ei ole kõiki mineraalelemente loomadele vajalikul hul­gal, puudujääk kaetakse mineraalsöötadega. Mineraalelementide puudus organismis põhjustab ainevahetushäireid – hüpometalloose ja hüpometalloidoose. Süvenenud puudusnähtusi nimetatakse ametalloosideks ja ametalloidoosideks (nt akobaltoos). Taimsest söödast omas­tavad loomad kaltsiumi keskmiselt 40–50% ja fosforit 40–60%. Mikroelementide omastatavus on väike, enamasti 1–10%.

Makroelemente vajab organism elutalitluseks suhteli­selt suures koguses: kitsamas tähenduses on makroelemendid kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, väävel ja kloor, laiemas tähenduses peale nende ka süsinik, hapnik, vesinik ja lämmastik. Makroelementide kont­sentratsiooni mullas, taimedes, loomsetes kudedes, söötades jm mõõdetakse grammides 1 kg substraadi või selle kuivaine kohta. Taimede jaoks on paljud makroelemendid (kaltsium, fosfor, kaalium, magneesium, väävel ja lämmastik) põhitoiteelemendid (neid nimetatakse ka mineraalseteks makroelementideks, taime kuivaines on neid kümnen­dik kuni mitukümmend protsenti). Kultuurtaimede normaalse kasvu ja arengu ning mulla vajaliku toiteainesisalduse tagamiseks tuleb mineraalseid makroelemente väetistega mulda juurde anda.

Mikroelemente on organismi elutalitluseks vaja väga väikeses koguses. Põhilised mikroelemendid on raud, mangaan, tsink, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen ja fluor. Nende kontsentratsioon mullas, taimedes, loomsetes kudedes ja söötades on väike (mõõdetakse kas milli- või mikrogrammides ühe kilogrammi substraadi või selle kuivaine kohta). Taimede jaoks tähtsaimad mikroelemendid on vask, tsink, boor, molübdeen ja seleen. Mõnevõrra rohkem on taimes rauda ja mangaani ja neid käsitletakse poolmikroelementidena. Taime kuivaines on mikroelemente 10^-5–10³%. Vähesel määral vajavad organismid ka vanaadiumi, kroomi, tina, alumiiniumi, räni, arseeni ja liitiumi. Inimese kehas on rauda 4–5 g, tsinki 1 g, vaske 100 mg, mangaani 20 mg, molübdeeni 20 mg, koobaltit 10 mg.

Kirjandus

• M. Zilmer, U. Kokassaar. Mineraalained. Tallinn, 2007

Välislingid

• Mineraalained veebisaidil Toituminese.ee
• Mineraalained Terviseameti kodulehel

EME 2, 2009 (S. Tölp, E. Lauk)