mudillased
mudillased (Gobiidae; ingl gobies, vn бычковые), troopika- ja parasvöötme meredes, harvemini riim- või magevees elavate kalade sugukond ahvenaliste seltsist; üle 800 liigi. Rulja keha pikkus 1–35 cm, kõhul kõhuuimedest moodustunud iminapp. Seljauimi on kaks. Toituvad peamiselt põhjaloomadest. Neil on lõimetishoole (isane ehitab pesa, harilikult kivi või limuse kummulipööratud karbipoolmete alla).
Mudillased on olulised röövkalade toiduna. Mõni liik, näiteks Aasovi meres elav leina-uusmudil (Neogobius melanostomus; pikkus kuni 25 cm) ja jõe-uusmudil (N. fluviatilis; pikkus kuni 20 cm), on töönduslikult tähtsad. Euroopa rannikumeredes (sealhulgas ka Eesti vetes) elavad must mudil (Gobius niger; pikkus kuni 17 cm; arvukamalt Väinameres), väike mudil (Pomatoschistus minutus; pikkus 8–11 cm; Eesti rannavetes kõikjal), Eesti väikseim kala pisimudil (P. microps; pikkus kuni 6 cm; Eesti vetes Soome lahe lääneosas ja Ruhnu ümbruses) ja kirjumudil (Coryphopterus flavescens; pikkus kuni 6 cm; vähearvukalt Soome lahe lääneosas). Jõe-uusmudilat kohati Eestis esimest korda 2002. aastal (Liivi lahes, on nüüdseks levinud ka Soome lahte); 2005. aastal kohati Narva veehoidlas kaugida unimudilat (Perccottus glenii), kes võis seal juba varem olla. Viimast liiki peetakse Eesti magevee-elustikule ohtlikuks.
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
- R. Järvekülg, M. Tambets. Uus kutsumata külaline meie vetes – kaugida unimudil. Eesti Loodus 2005, 7
- P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Välislink
- Mudillastest veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)
EE 6, 1992; VE, 2006; muudetud 2011