Nəsimi

Nəsimi (pärsia Alī ‘Imādu d-Dīn Nasīmī, aserbaidžaani Seyid Əli İmadəddin Nəsimi; 1369–1417 Aleppo), luuletaja, aserbaidžaanikeelse kirjanduse rajajaid ja aserbaidžaani kirjakeele arendajaid. Kirjutas aserbaidžaani-, pärsia- ja araabiakeelseid müstilisi hurufistlikke värsse, silmapaistvaimaid aserbaidžaanikeelse müstilise luule ja varase diivaniluule viljelejaid.

Nəsimi sünnikoht pole teada. See võis olla Şamaxıs, kus ta elas ja kuhu on maetud tema vend. Tema õpetaja oli Naimi (Fażlu l-Lāh Astar-Ābādī), 14. sajandi müstiline luuletaja, hurufistliku liikumise algataja. Tema kujunemisele on avaldanud mõjukeskaegse pärsiakeelse luule klassikute Rumi, Nizami ja Attari looming. Pärast Naimi hukkamist lahkus Şirvanist, elas algul Bagdadis ja mujal Iraagis, samuti Türgis, seejärel Alepos. Vangistati süüdistatuna hurufismi pooldamises ja hukati. Ta on maetud Aleppos. 

Nəsimi kirjanduspärandi moodustavad üks aserbaidžaani ja üks pärsiakeelne diivan ning arvukalt araabiakeelseid luuletusi. Kirjutanud meisterlikke rubaiisid, gaseele ja tujuuge.

Tuntuim Nəsimi käsikirjadest on İstanbulis Beyazidi muuseumis, Bakuus Aserbaidžaani Teaduste Akadeemia käsikirjade instituudis on hoiul diivani käsikiri, mis paleograafiliselt on dateeritud 16. sajandissse. Hinnalised käsikirjad on hoiul ka Matenadaranis Jerevanis, Buhhaaras ja Peterburis.

Luuletaja 600. sünniaastapäevaks valmis dokumentaalfilm „Nəsimi“ (1971, Xamiz Muradov), Aserbaidžaanfilmis mängufilm „Nəsimi” (1973, lavastaja Hasan Seyidbeyli, Nəsimi osas Rasim Balayev), vokaal-koreograafiline poeem (ballett ühes vaatuses) „Legend Nasimist” (1973, helilooja Fikrət Əmirov, libreto Anar), anti välja NSV Liidu postmark (kunstnik Mikayıl Abdullayev), tema nime kannab mh Aserbaidžaani TA keeleteaduste instituut, Bakuu rajoon ja metroojaam (2008). Talle on püstitatud monument Bakuus (1980, Tokay Məmmədov) ja Şamaxıs.

Nəsimi monument Bakuus

Nəsimi monument Şamaxıs

Mängufilm „Nəsimi” plakat (1973)

Kirjandus

  • Дж. Каграманов. Научно-критический текст произведений Насими. – Имадеддин Насими : сборник статей. Bakuu, 1973
  • Дж. В. Каграманов. Научные поиски наследия азербайджанского поэта XIV Сеййида Имадеддина Насими. – Из истории средневековой восточной философии. Bakuu, 1989

Loodud 2015