Rəsulzadə monument Zaqatalas

Məmməd Əmin Rəsulzadə (31. I 1884 Novxanı, Bakuu – 6. III 1955 Ankara), Aserbaidžaani riigitegelane ja teadlane, Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi loojaid ja juhte.

Õppis vene-tatari koolis ja Bakuu polütehnikumis. Asutas 1902 muslimi noorte organisatsiooni Müsavat (Võrdsus), oli 1904 muslimi sotsiaaldemokraatliku organisatsiooni Hümmət (Energia) asutajaid ja häälekandja peatoimetaja. Avaldas artikleid aserbaidžaani keele ja rahvusluse toetuseks. 1905. aasta revolutsiooni ajal tegi koostööd bolševikega. Osales 1906–11 Iraanis kodanlik-rahvuslikus liikumises ja põhiseadusliku korra kehtestamisel, oli Iraani demokraatliku partei loojaid. Pärast Iraani revolutsiooni mahasurumist Venemaa ja Suurbritannia poolt asus İstanbuli, kus asutas ajakirja Türk yurdu (Türklaste maa) ja kirjutas türgi rahvuslust toetavaid artikleid („İran Türkleri”, „Iraani türklased”). Naasis 1913 Bakuusse, liitus 1911 asutatud Müsavati parteiga ja tõusis selle juhiks. Andis 1915–18 välja partei häälekandjat Açıq Söz (Selge sõna), pooldas võitlust aserbaidžaani rahva iseseisvuse eest. Pärast Veebruarirevolutsiooni oli Kaukaasia muslimite fraktsiooni juht. Oli 10. II – 26. V 1918 Taga-Kaukaasia Föderatsiooni seimi muslimite fraktsiooni esimees. Pärast föderatsiooni lagunemist 27. V – 7. XII 1918 Aserbaidžaani Ajutise Rahvusnõukogu esimees. Tema juhtimisel kuulutati 28. V 1918 välja Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik. Oli 1919 Bakuu Riikliku Ülikooli asutajaid, seejärel samas õppejõud.

Pärast Aserbaidžaani okupeerimist Nõukogude vägede poolt elas 1920–22 Moskvas ja Peterburis. Põgenes 1922 Soome kaudu. Elas Türgis, 1931–40 Poolas, seejärel Rumeenias. Teise maailmasõja ajal püüdis Saksamaa abiga saavutada Aserbaidžaani vabariigi tunnustamist ja Nõukogude okupatsiooni lõpetamist. Pärast Teist maailmasõda elas Türgis. Eksiilis avaldas pantürkismi ja Aserbaidžaani iseseisvust toetavaid kirjutisi.

Novxanıs on sünnikohas mälestustahvel, Novxanıs (1993, kujur Cavanşir Dadaşov) ja Zaqatalas monument ja Gəncəs büst. Teda on kujutatud Aserbaidžaani 1000-manatisel rahatähel. 2014 tähistati Aserbaidžaanis riiklikult  tema 130. sünniaastapäeva.

Loodud 2015