Jaan Sihver (30. IV 1879 Vana-Tänassilma vald – 28. XI 1918 Narva lähedal), ühiskonna-, kultuuri- ja haridustegelane. 

Töötas pärast Eesti Aleksandrikooli lõpetamist aastast 1900 kooliõpetajana Võru- ja Pärnumaal. Asutas Mõisakülas 2-klassilise eestikeelse kooli (Jaan Sihveri Eraalgkool, oli selle esimene direktor, vt Mõisaküla Kool), kus õppis 60–70 õpilast. Lisaks tehasetööliste perede ja ümbruskonna talude lastele kooli rajamisele oli Sihver aktiivne seltsielu edendaja, ta lõi kaasa kohaliku puhkpilliorkestri tegevuses, asutas tehasetöölistele sauna, seisis hea ka selle eest, et Mõisakülal oleks oma raamatukogu ja arstipunkt. Jaan Sihver arreteeriti 24. XIl 1905 revolutsioonilise tegevuse pärast (VSDTP liige 1905. aastast) ja mõisteti 15 aastaks sunnitööle. 1906. aasta jaanuaris kool suleti.

Vabanes 1917 pärast Veebruarirevolutsiooni, töötas Tallinnas bolševistlike ajalehtede Tööline ja Maatamees toimetuses ning oli maatameeste keskbüroojuhte. Valiti augustis 1917 Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmeks; oli selle bolševike fraktsiooni juht. Valiti Viljandimaa Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu esimeheks. Peale Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1918. aastal taandus Sihver koos nõukogude vägede ja võimuorganitega Venemaale. Osales Punaarmee eesti väeosade moodustamises ja valiti Eesti Punase Kütiväe Sõjaväelaste Nõukogu esimeheks. Langes 28. Xl 1918 Vabadussõjas toimunud Joala lahingus (ka Kreenholmi lahing) Eesti-Saksa väesalga ja 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu vahel.

Tema mälestuseks on Mõisakülas nimetatud tänav (endine Kesk tänav). Mõisaküla esimese kooli asukoht on tähistatud mälestuskiviga. Aastatel 1979–91 oli Viljandis Jaani Sihveri büst, Narva lähedal tema hukkumiskohas oli mälestusmemoriaal.

ENE 7, 1975; muudetud 2013