Valga nõgu
Valga nõgu, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Lõuna-Eestis, paikneb Otepää, Karula ja Sakala kõrgustiku vahel, põhjas piirneb Võrtsjärve madaliku ja Ugandi lavamaa idaosaga; 760 km2. Põhjapoolset, kitsamat ja madalamat osa tuntakse ka Väikese Emajõe orundina.
Valga nõo maastikud on kujunenud viimasel jääajal üle Võrtsjärve nõo lõunasse liikunud liustikuvoolu nõva kohale. Pinnakattes on kõrgemal valdav moreen, madalamal on peamiselt liustikusulamisveesetted, viimaseid katab kohati turvas (16% alast). Nõo äärmise, 4–8 km laiuse lääneosa (Valgast Võrtsjärveni, ligi 40 km) moodustavad liivased, leetunud ja leede- ning gleimuldadega jääjärve- ja jääjõetasandikud ning väikesed mõhnastikud, mida ligi 90% ulatuses katab mets. Neid läbivad Pedeli org ja Väikese Emajõe väga väikese languga alamjooksu org (31 km), seal leidub mitmel (kuni viiel) kõrgusel (36 ja 47 m vahemikus) terrassilõike ning lammisoid. Metsarohkest alast kõrgemal (60–70 m) ida pool (Aakre ja Tsirguliina vahel) vahelduvad pruunide näivleetunud muldadega voorestatud alad ja moreenitasandikud (need on enamjaolt põllustatud) laugeveeruliste põhja–lõuna-sihiliste metsaste nõgudega, mille põhjas voolavad jõed (Laatre, Õru). Nõo laiemas lõunaosas ja Otepää kõrgustiku äärealadel on pinnalt uhutud moreenitasandikke, madalamas keskosas savikaid ja liivaseid jääjärve- ja sootasandikke, mida läbivad Väikese Emajõe keskjooksu ja mitme tema lisajõe (Visela, Antsla, Ärnu) orud. Nõos paikneb ka endisest järvest kujunenud, vanajõgede ja jõelaienditega, kevaditi laialdaselt üleujutatav Korva niit ehk Korva luht (2280 ha), mis on valdavalt kultuurrohumaaks haritud. Märgi mineraalmaid (kokku 24,6%) on ulatuslikult kuivendatud, mitmele ojale on rajatud kalakasvatustiike. Suurimad looduslikud järved on Kori- (36 ha) ja Kungjärv (12 ha). Kaugseire põhjal on nõos põllumajandusmaad 28,8 ja metsamaad 52,8% (sellest ligi veerand okasmets).
Suurimad asulad on Valga, Antsla, Uue- ja Vana-Antsla, Kobela, Tagula, Laatre, Sooru, Tsirguliina ja Kuigatsi. Valga nõo alal on Soontaga looduskaitseala.
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005
EE 12, 2003 (I. Arold); muudetud 2011