Aserbaidžaani taimestik

Aserbaidžaani taimestik on eripärane ja rikkalik. Siin kasvab üle 4500 teada oleva kõrgema taimeliigi. Nii kõrgemad kui ka alamad taimed on väga liigirikkad. Vetikaid leidub Kaspia meres, järvedes ja mujal magevees, samblikud levivad puudel, kaljudel ja kividel, samblad soodes ja mäekülgedel, seened kõikjal. Kohati kasvab Paleogeeni ajastu reliktseid taimi, nagu näiteks parrootia, siidakaatsia, kastanilehine tamm, harilik diospüür, hürkaania iileks jmt. Riigis kasvab 618 endeemset taimeliiki, kellest 195 liiki on vaid Aserbaidžaani endeemid ja 423 Kaukaasia endeemid. Vajadus on kaitsta paljusid taimeperekondi hävimise eest, 140 harvaesinevat või kaduvat liiki on kantud Asebaidžaani punasesse raamatusse (I väljaanne 1989).

Riigi alal levib kõrbe, poolkõrbe, stepi, mäe-kserofüütne, früügana, šibljaki, gariigi, niidu, vee- ja sootaimestik, tasandiku ja mägimetsa taimestik, samuti levivad galeriimetsad, okaspuu- ja laialehised metsad ning kõrgrohutaimestik, lähisalpi- ja alpiniidud.

Hallmuldade ja soolakutega Kura-Araksi madalikul, teistel madalikel ning Kaspia läheduses on põhiliselt poolkõrbetaimestik, neis piirkondades olevatel soolakutel on kõrbetaimestik (laiuv puhmikmalts, soodahein, soolarohi). Poolkõrbe- ja kõrbealadel levib 22 liiki maltsasid. Poolkõrbes levib laialt puju, leidub lagritsa-magusjuurt, harilikku kaameliastelt. Rannalähedastel aladel levivad teised pujuliigid, hundihammas, kassitapp, mesikas ning efemeerid ja efemeroidid.

Kura jõe lähedal kohtab tugaisid, nende kaitseks on moodustatud kaitsealad (Qarayazı-Ağstafa, Bərdə kaitseala). Tugaides kasvavad paju, hõbepuu, granaadipuu, mooruspuu ja tamarisk. Jõgede ja kanalite kallastel niisketes kohtades leidub pillirooga (enamasti kõrgekasvulise pillirooga) kaetud piirkondi. Kura-Araksi madalikul Sarısu järves, tiikides ja mõne jõe piirkonnas kasvab reliktne kaspia lootos.

Madalike (sh Lənkərani madaliku sooaladel) ja samuti mägedes eri kõrgustel asuvates soodes kasvab vee- ja sootaimestik. Maa erinevates piirkondades on see eriliigiline.

Kastanmuldadega eelmäestikes on kuivstepid, kõrgematel aladel mägistepid. Neis paigus kasvavad kserofüüdid (näiteks Bothriochloa ischaemum). Früügana levib Nahhitševani mäestikes 1000–1500 m kõrgusel ning seal kohtab üle 300 taimeliigi. Siin levib samuti šibljakk.

Aserbaidžaani alast kümnendiku katab mets, kusjuures 85% metsast kasvab mägedes. Suure ala võtavad enda alla Suur- ja Väike-Kaukasuses 600–1800 m kõrgusel mägedes levivad laialehised metsad. Neis metsades valdavad idapöök ja tamm, nende seas valgepöök ja pärn. Kõrgemal tihedam mets muutub pargitaoliseks ja veelgi kõrgemal tekib põõsastik, kus kohtab kollast rododendronit ja leedrit. Mõningates kohtades mägedes kasvab ka okasmetsa (eldari mänd ja haakjas mänd). Lənkərani madalikul ja Talõši mäestiku nõlvul on liigirohke relikttaimedega (parrotia, kastanilehine tamm, tselkva) mets.

1800–3000 m kõrgusel mägedes levib lähisalpiniit ja mägistepp. Seal kasvab kõrge rohi, nende seas levivad taimedest putked, raudrohi, angervaks, kastik, suur kugarpea ja mitmed teised liigid. 2400–3200 m kõrgusel on alpiniidud. Siin levivad erilised taimed, mis katavad maad vaibataoliselt. Seal kasvavad mitmed tarnad, lamba-aruhein, luste, lõosilm, mailane, maran jt taimed.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012

Välislink

Loodud 2015