Altıağaci rahvuspark (aserbaidžaani Altıağac Milli Parkı), Aserbaidžaanis Suur-Kaukasuse äärmises kaguosas olev rahvuspark. Park on asutatud 2004. aastal Altıağaci looduskaitseala (1990. aastal 4438 ha) alusel. Pargi pindala on 11 035 ha, millest 90,5% võtavad enda alla laialehised mägimetsad. Kliima on nii suvel kui ka talvel siinsetel madalatel mäestikunõlvadel mõõdukalt soe ja kuiv. Rahvuspargi alale jääv suurim mäestikust laskuv jõgi on Ataçay, mis algab Dubrari mäelt 1870 m kõrguselt  ja voolab Kaspiasse.

Siinsetes metsades kasvavad põhilised puu- ja põõsaliigid on kaukaasia tamm, harilik valgepöök, suurelehine vaher, idapöök, viirpuu, põõsasmurakas, harilik asteltürn, võõr-kibuvits, astelpihlakas jmt liik.

Loomadest võib kohata metskitse, pruunkaru, metssiga, ilvest, harilikku pesukaru, jänest, rebast, hunti ja metsnugist. Lindudest on esindatud faasan, põldvutt, stepikotkas, nurmkana, rästas jm linnud.

Altıağaci rahvuspargi loomise eesmärk on kaitsta ja taastada laialehise metsa biotoopi, teha teadusuuringuid ja arendada ökoturismi.

Halduslikult jääb Altıağaci rahvuspark Xızı ja Siyəzəni rajooni piiresse.

Kirjandus

• Азербайджанская Национальная Энциклопедия. Bakuu, 2012

Välislink

• Altıağaci rahvuspargi koduleht (inglise ja aserbaidžaani keeles)

Aserbaidžaani rahvuspargid

Abşeroni rahvuspark I Ağgöli rahvuspark I Altıağaci rahvuspark I Göygöli rahvuspark I Hirkani rahvuspark I Samur-Yalama rahvuspark I Şahdaği rahvuspark I Şirvani rahvuspark I Zangezuri rahvuspark

Loodud 2015