Hagani Şirvani (aserbaidžaani Xaqani Şirvani, õieti Əfzələddin İbrahim Xaqani Şirvani, pärsia ‘Alī Hāqānī Širwānī; arvatavasti 1126 Şamaxı Şirvan – 1199 Tabrīz), Aserbaidžaani pärsia luuletaja, Şirvani šahide õukonnapoeet, tema tugeva filosoofilise alltekstiga looming on enamasti pärsiakeelne.

Isa muslim, ema sünnilt nestoriaani kristlane. Sai hea hariduse šahi õukonnas, õppis usuteadust (sh kristlikke religioone ja zoroastrismi), astronoomiat, loogikat, filosoofiat, poeesiat ja võõrkeeli. Luuletajanime valis šahi tiitli järgi (hagan oli širvanšahhide valitseja tiitleid). Õukonnapoeedina kirjutas kassiidasid, milles ülistas valitsejaid. Viibis 1156–57 palverännakul Mekas, külastas reisil tollaseid suurlinnu tänases Iraanis, Iraagis ja Süürias, Bagdadis võtties teda vastu kaliif. Oma reisi ta on kirjeldanud poeemis (masnavi) „Kahe Iraagi kingitus” („Tuḥfat al-ʿIrāqain”, kaks Iraaki on pärsiakeelne Iraan ja araabiakeelne Mesopotaamia). Seda teost peetakse Aserbaidžaani kirjanduse esimeseks poeemiks ja ühtlasi esimeseks reisikirjelduseks. Sellest ajast pärineb ka kassiida „Madaini varemed”, milles ta Sassaniidide palee varemetel Ktesiphonis filosofeerib riikide ja rahvaste saatuse üle. Naastes paleesse sattus ebaselgetel põhjustel vanglasse. Oma kannatusi on kirjeldanud eleegilises vanglaballaadis „Vanglalaulud” („Ḥabsiyya”). 1176 sooritas teise palverännaku Mekasse. Elab aastast 1177 Tabrīzis Aserbaidžaani atabekkide (Ildegiziidide) pealinnas, reisib Aserbaidžaanis, Iraanis, Anatoolias. Sellest ajast on pärit kolm kaunist eleegiat, pühendatud tema varasurnud lastele ja naisele.

Hagani oli 12. sajandi väljapaistvamaid poeete, kelle lüüriliste luuletuste peamine teema oli leegitsev õilis armastus ja lausolemise kurbus. Kirjutas eelkõige gaseele ja rubaiisid, samuti eleegiaid. Diivanisse kuulub ka araabiakeelset luulet ja umbes 60 kirja. Hagani on üks väheseid pärsiakeelseid luuletaja, kes kasutas oma luules kristlikke kujundeid. Maetud Tabrīzi lähedal nn peetide kalmistule.

Bakuus ja Tabrīzis on mälestusmärk; Bakuus ja Gəncəs on tema nimeline tänav. Bakuus vanimaid parke on Hagani aed (rajatud 1870. aastatel). 

Tema elust on tehtud film (Xaqani, 1980, lavastaja Xamiz Muradov, aserbaidzaani keeles).

Välislink

• Ḵāqāni Šervāni (1127—1186/1199), major Persian poet and prose writer. – Encyclopaedia Iranica

EE 3, 1988; muudetud 2015