merisutt

merisutt (Petromyzon marinus; ingl sea lamprey, vn минога морская), Atlandi põhjaosa rannikuvees ja Läänemeres elutsev lõuatu selgroogne. Merisutt on kolmest Eestis levinud sõõrsuust kõige haruldasem, teda on tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest. Pikkus kuni 1,2 m, mass kuni 3 kg. Täiskasvanud isastel on seljal hari ja emastel kõhul anaaluim. Nugib sageli kaladel, toitudes nende verest ja kehavedelikest. Tema sülg lahustab ohvri kudesid. Elab põhjalähedases veekihis; eluiga kuni 11 aastast. Kudemiseks siirdub merest jõkke. Marjateri on kuni 300 000, isane uuristab nende tarvis kiire vooluga jõelõigu põhjale lohu. Kudekalad hukkuvad. Vastsetel (nn liivasonglastel) puudub suulehter ja nad toituvad mikroorganismidest, neid veest filtreerides; moone toimub neil 13–20 cm pikkuselt. Noored siirduvad sügistalvel merre, kus nad elavad kuni suguküpsuse saabumiseni, umbes 1–2 aastat. Liha vähemaitsev ja seetõttu ei ole püügikala. Põhja-Ameerikas on merisutt  Suures järvistus põhjustanud sealsete hinnaliste kalade arvu katastroofilise vähenemise.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislingid

Loodud 2011