Niger on maailma vaeseimaid riike, tema majandus sõltub välismaisest (peamiselt Prantsuse) kapitalimahutusest ja välisabist.

90% hõivatuist on seotud põllumajanduse ja kalandusega. Haritavat maad on11% territooriumist (2005). Põllundus oleneb täielikult sademeist, põllumaad on võimalik laiendada ainult maad niisutades. Viljeldakse hirssi, sorgot, bataati, maniokki, riisi, põlduba, maapähklit, tehnilistest kultuuridest suhkruroogu ja puuvillapõõsast ning köögiviljadest peamiselt sibulat ja tomatit. Kõrbe- ja poolkõrbealadel on levinud ränd- ja poolrändkarjandus. Peetakse veiseid, kitsi, lambaid, eesleid, kaameleid ja hobuseid. Kala püütakse peamiselt Nigeri jõest ja Tšaadi järvest.

Arlit' lähedal on suur uraanimaagivaru; 2002 toodeti 3075 tonni uraani (rohkem toodeti ainult Kanadas ja Austraalias). Kaevandatakse ka fosforiiti (Nigeri orus), kivisütt ja soola.

Väikesed töötleva tööstuse ettevõtted (peamiselt Niameys) toodavad toiduaineid, riide-, naha- ja keemiakaupu ning ehitusmaterjale. Jätkuvalt on tähtis käsitöö.

Nigeris on umbes 10 000 km maanteid, neist umbes 800 km kõvakattega, 648 km on nn uraaniteed (ühendab Arlit'd Tahouaga). Siseveeteid on 300 km (merelaevad saavad septembrist märtsini sõita mööda Nigerit – piirilinnast Gayast pealinna Niameysse).

Niger eksportis 2004 kaupa 222 miljoni $ eest ja importis 588 miljoni $ eest. Välja veetakse põhiliselt uraanikontsentraati, kariloomi, põlduba ja sibulat, sisse ostetakse toiduaineid, kütust, masinaid ja tarbekaupu. Nigeri tähtsaim kaubanduspartner on Prantsusmaa (2005. aastal 48% ekspordist ja 14,5% impordist), olulised partnerid on ka Nigeeria ja USA.

2002 külastas Nigerit 60 000 inimest, kes jätsid riiki 19 miljonit $.

EE 15, 2007