rahvusvahelise tähtsusega märgalad

Alam-Pedja looduskaitseala. Üeujutus Emajõel

Nehatu soo Laelatu-Puhtu-Nehatu märgalal

Rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari-alade moodustamine sai alguse 1971. aastast, kui Iraani linnas Ramsaris võeti veelindude ja nende elupaikade kaitseks vastu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari konventsioon. See on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks nii looduslikke kui ka kunstlikke, seisva ja voolava veega alasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa 6 meetrit, ning mageda-, riim- ja soolaseveelisi soid, paduraid ja turbarabasid. Konventsiooni kohaselt on veelinnud need, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 2011. aastaks oli konventsiooniga liitunud 160 riiki; kokku oli maailmas 1976 Ramsari-ala, kogupindalaga 190 789,32 hektarit. Konventsioonis rõhutatakse, et veelindude puhul on märgaladel suur ökoloogiline tähtsus, eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kuna linnud ei tunne riigipiire, vaid peatuvad oma rändeteedel paljudes riikides, siis siit tulenebki paljude märgalade kaitse rahvusvaheline tähtsus.

Eestis liitus konventsiooniga 20. oktoobril 1993, kuid Matsalu ala võeti rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja juba 1974. Eestis on üsna palju selliseid alasid, mis vastavad ökoloogiliste ja hüdroloogiliste väärtuste poolest rahvusvahelise tähtsusega märgala kriteeriumidele. 2011. aastal oli Eestis 16 Ramsari-ala, kogupindalaga 262 998 hektarit. Peale Matsalu kuuluvad Ramsari-alade võrgustikku 1997. aastast Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud Käina lahega, Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala, Alam-Pedja looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Soomaa rahvuspark, Endla looduskaitseala, Muraka looduskaitseala ning Emajõe Suursoo koos Piirissaarega, 2003. aastast Laidevahe looduskaitseala, 2006. aastast Sookuninga looduskaitseala ning 2010. aastast Agusalu looduskaitseala, Leidissoo looduskaitseala, Lihula maastikukaitseala ja Luitemaa looduskaitseala.

Nigula raba

Tolkuse raba Luitemaa looduskaitsealal

Soomaa rahvuspark piiridest väljunud Lemmjõega

Endla järv Endla looduskaitsealal

Sookuninga looduskaitseala

Puhtulaiu rand

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Matsalu – rahvusvahelise tähtsusega märgala. Koostaja E. Kumari. Tallinn, 1976
  • Matsalu piirkonna integreeritud kaitsekorralduskava. Koostajad T. Kaljuste ja M. Maran. Tallinn, 1996
  • R. Kuresoo. Ramsari konventsioon ja rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis. Tartu, 1998
  • Eesti märgalade inventeerimine 1997. Tartu, 1999
  • Märg-Eesti. Koostaja R. Kuresoo. Tallinn, 2001

Välislingid

EE 11, 2002; muudetud 2012