Abja valla teabeportaal

Abja valla üldandmed
Elanike arv (2011)	2105
Pindala	290,2 km²
Asustustihedus	7,6 elanikku km² kohta
Vallavanem	Peeter Rahnel
Maakond	Viljandimaa

Abja vald, 2. järgu haldusüksus, moodustatud 11. VI 1998, asub Viljandimaa edelaosas, keskus on Abja-Paluoja vallasisene linn.

Valla naaberomavalitsusteks on Halliste vald, Karksi vald ja Mõisaküla linn Viljandi maakonnas ning Saarde vald Pärnu maakonnas. Lõunas omab vald pikka ühispiiri Läti Vabariigiga. Abja vald on Mulgimaa osa ja Abja-Paluojat on nimetatud Mulgimaa pealinnaks.

Abja vald kuulub Karksi konstaablijaoskonna teeninduspiirkonda, vallas tegutseb Viljandimaa Päästeteenistuse Abja tugikomando.

Abja postkontor

Asustus ja rahvastik

Abja valla elanike vanuseline jaotus
Aasta	Elanike arv	Vanuserühmad (aastad)
		0-17		18-64		65 ja vanemad
		arv	%	arv	%	arv	%
2011	2 105	324	15,4	1263	60	518	24,6

Abja vald on rahvaarvult maakonna seitsmes ja pindalalt viies omavalitsusüksus. 1960. aastatest on valla rahvaarv tõmbekeskustest linnade (Viljandi ja Pärnu) mõjul ja madala sündimuse tõttu aeglaselt kuid pidevalt vähenenud. 1976 elas Abja- Paluoja alevis 1796 ja Abja külanõukogus 2345 inimest (kokku 4141 inimest). 1993 oli Abja-Paluoja linnas 1775 ja Abja vallas 1660 elanikku (kokku 3435 inimest). 31. XII 2011 seisuga elas Abja vallas (rahvaloenduse andmetel) 2105 inimest, kellest 1113 olid naised ja 992 mehed. Rahvuslikult on vald homogeenne, eestlasi oli 1971 (93,7%), venalasi 75 ja muust rahvusest inimesi 57.

Abja valla territooriumil asub Abja-Paluoja linn ja 15 küla, valla peamised tõmbekeskused on Abja-Paluoja linn, Kamara ja Penuja küla. Asustus vallas on ebaühtlane, tihedamalt on asustatud teede äärsed alad.

Abja-Vanamõisa, Kamara, Laatre, Penuja, Räägu, Veelikse külas on välja kujunenud külaliider. Ülejäänud külad on Abjaku, Atika, Lasari, Põlde, Raamatu, Saate, Sarja, Umbsoo ja Veskimäe.

Vaata Abja valla elanike arv asulati

Loodus

Vaida paljand Hendrikhansu oja vasaku kaldal Veelikse külas

Asub Sakala kõrgustiku madalamas, edelaosas, kõrgus Halliste jõel 37 meetrit ja Saate külas 98 meetrit. Maastikku ilmestab põhjas Halliste ürgorg, millesse suubuvad Pöögle, Kuustle, Tikuti, Lüütre jmt sälkorg. Orgudevaheline lava on kergelt lainjas või kühmjas. Lääneosale on iseloomulikud madalad põhja–lõuna-sihilised voored. Lõunaosa hõlmab peamiselt Penuja tasandik.

Soid: Losu ehk Ruugle raba, Mõksi raba (osalt), Penni soo, Purkla soo, Pätsi soo, Umbsoo.

Järvi: Kariste, Kõrvi ja Vanamõisa järv, Abja ja Veelikse paisjärv, Sarja veskijärv

Jõed: Hendrikhansu, Lüütre, Neitsi, Penuja, Pöögle, Kaerasaadu ja Tõlla oja ning Halliste jõgi

Ohvrijalakas Saate külas

Abja valla looduslikest objektidest on huvipakkuvamad mitmed paljandid. Atika külas asub Lopa paljand ehk Lopa põrgu – kõige pikem koobastik Eestis. Paljandile nime andnud Lopa talu on tuntud August Kitzbergi „Kauka jumala“ tegevuspaigana. Sarja külas asub Hendrikhansu paljand (astang) ehk Hendrikhansu põrgu (kogupikkus 67m ja kõrgus 6,9m – kõige laiem paljand Eestis). Tuntud on ka Penuja põrguorg koos liivapaljandiga ja Vaida paljand Veelikse külas.

Vallas on Kariste järve hoiuala, Lüütre oru kaitseala (koos kaitsealuse Lüütre oruga) ja Sanga looduskaitseala. Kaitse all on Abja lastekodu park (ka Abja mõisa park; 3,7 ha; Põlde külas), Hendrikhansu paljand, Vaida paljand, Lopa paljand, Losu kuusk (hiiekuusk; ümbermõõt 4,5 m, kõrgus 21 m; Räägu külas), Öövesti künnapuu ehk Ohvrijalakas (kaitse all 1940. aastast; ümbermõõt 4,72 m; Saate külas) ja Penuja tamm (ümbermõõt 4,37 m ja kõrgus 27 m; Penuja külas).

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuulub Pöögle oja Kassepa veehoidla paisust suubumiseni Halliste jõkke.

Ettevõtlus ja transport

Abja toorlinavabrik (u 1938)

Tegeldakse põllumajandusega, tulu annavad ka metsa ülestöötamine, töötlemine ja eksport. Riigimetsamaad haldab Viljandimaa metskonna Õisu metsandik.

Abja vallas paiknevatest tööstusettevõtetest on suurim tööandja AS Toom Tekstiil (voodipesu ja tekkide ning patjade tootmine), metsanduse ja puidutöötlemisega tegelevad OÜ Pinus Abja ja AS Roger Puit, jaekaubandusega Abja Tarbijate Ühistu.

Suurimad põllumajandustootjad on OÜ Mulgi Agro, OÜ Ronni Agro, Pajumäe talu, OÜ Pajuri, OÜ Abja Farmid, Palu Lõndso talu, Luha talu, Uus-Liiva talu, Sukahärma Märdi talu. Hinnanguliselt on Abja vallas ca 10–12 talu, mis saavad oma põhisissetuleku põllumajandussaaduste müügist.

Abja valla turismitalud on spetsialiseerunud piimatootmise tutvustamisele (Pajumäe talu), hobuse- ja lambakasvatusele ning pärandkultuuri tutvustamisele.

Abja valda läbivaid riigimaanteid on kogupikkusega 102,4 km. Kohalikke maanteid on 111,2 km, linnatänavaid 12,1 km, erateid 59,6 km ja metskondade teid 49 km. Valla transpordivõimaluste arengut mõjutab valda läbiv transiittee (Valga–Uulu maantee) ja Viljandi linna lähedus (Abja–Halliste–Sultsi teelõik), samuti ühendusteed Lätiga Abja-Paluoja–Penuja–Ruhja ja Laatre–Ruhja. Abja vallal on hea bussiühendus Viljandiga. Toimivad kolm vallasisest bussiliini.

Valla piires oli ka Pärnu–Mõisaküla raudtee (1897–1973; demonteeritud).

Haridus, tervishoid, kultuur ja turism

Enamus valla haridus ja kultuuri- ning meditsiiniasutusi asub Abja-Paluoja linnas. Kamara külas on lasteaed, raamatukogu ja külamaja, tegutseb noortetuba, seal on ka võrkpalliväljak. Abja vallas tegutseb seitse külaseltsi – Penuja (selts tegutseb ajaloolises Penuja koolimajas), Abja-Vanamõisa, Räägu, Põlde, Laatre, Ojapera ning Kamara.

Abja valla kultuurimälestistest on olulisemad arhitektuurimälestised Abja-Paluoja postimaja, Abja mõisakompleks (mõis ja park), Laatre jaamahoone endise Mõisaküla-Abja-Viljandi kitsarööpmelise raudtee ääres, kultuuriloolist huvi pakuvad ka Abja-Paluoja ja Penuja kalmistu, terroriohvrite ühishaud Mõisaküla kalmistul Umbsool, Penuja õigeusu kirik, Niitsaadu koolimaja, mälestuskivi õpetajale ja esimesele eestlasest arheoloogile Jaan Jungile Penuja tee ääres ning Tõuli talu (näide mulgi taluarhitektuurist), kivikalmed Abjaku ja Põlde külas, ohvrikivi Atika külas ja asulakoht Räägu külas.

Tervikliku ülevaate vallast saab Abja muuseumi külastamisel. Tegutseb Abja Maaturismi Infopunkt.

Abja vallas asub Eesti Vabariigi presidendi Toomas-Hendrik Ilvese kodutalu.

Ajaloost

Abjat on esimest korda mainitud külana 1504 (Abie) ja vakusena 1547. Mõisa kohta on teateid alates Poola võimu ajast. Ajalooliselt kuulub Abja Pärnumaale ja Halliste kihelkonda. Vald moodustus Abja mõisa aladele 19. sajandi viimasel kolmandikul, suurenes 1938 Penuja valla, Pornuse valla lõunaosa ning Vana- ja Uue-Kariste valla osade liitmisel (loovutas aga läänes Mõisaküla ümbruse alasid uuele, Rajangu vallale).

1950–92 oli külanõukogu, 13. II 1992 sai taas valla staatuse. 11. VI 1998 moodustati senise Abja-Paluoja linna ja senise Abja valla ühinemisel nüüdne Abja vald.

Abja valla ajaloost loe täiendavalt artikleid Halliste kihelkond, Abja külanõukogu ja Abja rajoon.