Väljaantud Vabadusristidest enamiku moodustasid isikliku vapruse madalama, s. o. Vabaduse Risti II liigi 3. järgu ordenid.

Sõjaliste teenete Vabaduse Risti I liigi 3. järgu sai kaks kavaleri (A. Moks ja A. Schönberg).

Kolga-Jaani kihelkonnaga seotud Vabadusristi kavalere on praegustel andmetel 33 meest. Kihelkonna territooriumil olnud Võisiku, Soosaare ja Paenasti vallas on sündinud 27 kavaleri. Kõige enam Kolga-Jaani kihelkonna Vabadusristi kavalere sündis Võisiku vallas, kokku 20 meest. Neist Kolga-Jaani luteri kirikus on ristitud Joosep Aas (endise nimega Aaren), Peeter-Viktor Kanasaar, Julius Kasper, Joosep Korts, August Kull, Eduard Meijel, August Moks, Theodor Mölter, Arnold-Rudolf Orik, Tõnis Pedak, Jüri Saks, August Schönberg ja August-Johannes Teose (endise nimega Tõnnishof). Pilistvere kirikus on ristitud  August Paia, Põltsamaa kirikus Elmar Rei (endise nimega Reinson) ja Puhja kirikus Heinrich Puidak. Jakob Ant sai 1905. aastal Kolga-Jaani luteri koguduse liikmeks. Kolga-Jaani (Lalsi) apostliku õigeusu koguduses ristiti Jakob Aaren, Anton Anni, Georg (Jüri) Kesküla, Peeter Kolts, Georg Kütt, Georg Liiv, Anton Unt (ka Hunt) ja Julian (Julius) Vares ning Põltsamaa apostliku õigeusu kirikus Paul Vares. Võisiku valla Pilistvere kihelkonna alal on sündinud Ernst Saar (ristitud Pilistvere kirikus).

Pilistvere kihelkonna Kabala vallas on sündinud August Pent (ristitud Pilistvere kirikus), Põltsamaa kihelkonnas Uue-Põltsamaa vallas Jaan Päsna (ristitud Põltsamaa kirikus), Viljandi kihelkonnas Viiratsi vallas Martin-Alexander Kepmann ja Viljandi vallas Oskar Parvet (endise nimega Puss, ka Busch) (mõlemad ristitud Viljandi Pauluse kirikus), Karksi kihelkonnas Polli vallas Hans Timpson (ristitud Karksi koguduses) ning Vana-Tänassilma vallas Aleksander Pajur (endise nimega Potarik, ka Potter; ristitud Tänassilma õigeusu kirikus).

Kolga-Jaani kanti jäid pärast Vabadussõda alaliselt elama J. Aaren, J. Ant, P.-V. Kanasaar, G. Kesküla, E. Meijel, T. Mölter, A.-R. Orik, O. Parvet, T. Pedak, A. Pent, J. Saks ja H. Timpson. Kolga-Jaani kihelkonnast anti autasumaad kaheksale kavalerile: Soosaare vallas J. Aaren Vanajõe talu, J. Ant Üleoja talu, J. Korts Kassi talu ja E. Meiel Männiku talu ning Võisiku vallas P.-V. Kanasaare Pillematsi talu, T. Mölteri Väljaotsa talu, J. Saksa Kasemäe talu ning A. Pendi Pendi talu. Pilistverega oli hiljem seotud J. Korts, J. Kasper elas Põltsamaa kihelkonnas, A. Pajur ja A. Paia Põltsamaa linnas, A. Schönberg, A.-J. Teose ja J. Aas Tallinnas, P. Kolts Pärnus, A. Moks ja E. Saar Tartus, A. Anni Petseris ja Võrus. Tartumaa Kiidjärve vallas elas J. Kasper ning Järvamaal P. Vares (Koigi vallas) ja G. Liiv. Virumaa Vohnja vallas elas E. Rei. Varsti pärast Vabadussõda siirdus Ameerikase A. Kull ning Teise maailmasõja järel põgenesid Rootsi A. Moks ja A. Schönberg. Tõenäoselt asus Soome elama G. Liiv.

Suur osa Kolga-Jaaniga seotud Vabadusristi kavaleridest lõpetas vaid vallakooli, osa ka kihelkonna- või linnakooli. Samuti õpiti põllutöökoolides. Soomes täiendasid end O. Parvet ja E. Saar (omandas erihariduse Mustiala Põllumajanduse Instituudis). Tartu Õpetajate Seminari lõpetas P. Kolts, kes sai pedagoogilise kõrghariduse Peterburi Õpetajate Instituudis. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetasid A. Schönberg ja A.-J. Teose, kes mõlemad kuulusid ka Eesti Üliõpilaste Seltsi.

Lahingukogemused olid paljudel meestel juba Esimesest maailmasõjast. Neist A. Anni oli osalenud ka Vene-Jaapani sõjas. Sõjalised teadmised omandasid Vene tsaaririigis P. Kolts ja G. Liiv, kes mõlemad lõpetasid Oranienbaumi lipnikekooli. Vabadussõja järel lõpetas sõjakooli ka E. Saar. Vabadussõjas täitis ohvitserile vastavaid kohustusi kaheksa Kolga-Jaani meest: A. Anni, J. Kasper, P. Kolts, G. Liiv, A. Moks, E. Saar, A. Schönberg ja A.-J. Teose. Vabadussõja lõpuks olid kapteni aukraadi välja teeninud A.-J. Teose ja P. Kolts. Neist viimane ülendati peatselt alampolkovnikuks (hilisem kolonelleitnant).

Nimekatest Kolga-Jaaniga seotud Vabaduse Risti vendadest väärivad äramärkimist T. Pedak, kes oli Riigikogu saadik, A.-J. Teose, kes oli aastatel 1938–40 Majandusministeeriumi kaubandusosakonna direktor, E. Saar, kes tegutses 1925–1927 Tartu Maavalitsuse esimehena, P. Kolts, kes juhtis 1931–1941 Pärnu 3. Algkooli, ning A. Schönberg, kes oli 1920–1924 riigivanema adjutant.

Loodud 2013