Pandivere kõrgustik

Pandivere kõrgustiku pinnamood. 1 – loopealsed (alvarid); 2 – moreenitasandikud; 3 – jääjärvetasandikud; 4 – fluvioglatsiaalsed deltad ja sandurdeltad; 5 – künklik reljeef; 6 – lainjas-künklik reljeef; 7 – mõhnad ja mõhnastikud; 8 – orud; 9 – oosid; 10 – voored; 11 – jalamijoon

Pandivere kõrgustik, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Põhja-Eestis; 2415 km². Põhjast piirneb Viru lavamaa, idast Alutaguse madaliku, lõunast Kesk-Eesti lavamaa ja läänest Kõrvemaaga. Maastikuline piir on enamasti 80–95 m kõrgusel ja järgib allikavööndit.

Pinnamood, karst ja siseveed

Pandivere kõrgustik on paene hiidkühm (läbimõõt ligi 60 km), mis asub 50–60 m kõrgemal kui tema ida- ja läänepoolsed naaberalad, mida liustikuvoolud on rohkem kulutanud. Kõrgustiku valdavalt tasandikuline pinnamood tuleneb aluspõhja tasasest pealispinnast. Õhuke (1–5 m) moreenist pinnakate laseb sademeveel valguda lõhelistesse paekividesse, seetõttu on sealsel 1375 km² suurusel alaliste jõgedeta infiltratsioonialal kujunenud Eesti suurim karstipiirkond. Kõrgustiku 100–130 m kõrgusel lael (peamiselt selle keskosas) on üle 200 maapealsete karstivormide esinemisala. 10–100 ha suurusi karstivälju on 12. Suurim neist on Tamsalust loodes asuv Savalduma karstiväli. Sealse suurima nõo pindala on 13 ha ja selle põhjas asub üle 60 kurisu. Rohkesti kurisuid on ka Assamalla, Väike-Maarja, Levala, Lasila ja Roela ümbruses. Põhjavesi väljub kõrgustiku nõlval ja jalamil paljude allikatena (sh Eesti veerikkaimad) ja hoiab neist algavate jõgede (Põltsamaa, Pedja, Pärnu, Kunda jpt jõed) vooluhulga ühtlase. Suurimad karstiallikad asuvad aluspõhja tektoonilisi rikkevööndeid moodustavate püstlõhede kohal. Väga suure deebitiga on Aravete (993 l/s, Eesti suurim), Lavi (460 l/s), Kihme (401 l/s) ja Norra allikas (296 l/s). Kohati paiknevad veerikkad karstiallikad (näiteks Jõepere, Mõdriku, Roosna-Alliku) rühmiti. Õhukese moreenpinnakatte tõttu on põhjavesi reostuse eest vähe kaitstud. Kõrgustiku jalamit piirab soodevöönd (sh Endla soostik). Põhjaveevaru kiiret täienemist soodustab piirkonna sademerohkus (kohati üle 700 mm/a). Pandivere kõrgustikult algavate jõgede äravool (1575 miljonit m³/a) moodustab kõigi Eesti jõgede omast seitsmendiku. Suurimad alalised järved on Väinjärv ja ujuvsaartega Porkuni järv (mõlemad 41,5 ha). Viimasest saab alguse infiltratsiooniala ainus alaline jõgi Valgejõgi. Kuni 100 ha suuruseks järveks võib muutuda nn Assamalla luht. Mitmel pool (Rägavere ja Kadrina ümbruses, kõrgustiku loodenõlval) on madalaid moreenküngastikke, kirdeosas männimetsaga kattunud Männikvälja mõhnastik (18 km²), sellest lääne pool leidub väikesi liustikujõedeltasid. Lõunanõlval (Järva-Madise ja Järva-Jaani ümbruses ning Kellavere–Rakke–Salla vahel) on voori. Kohati leidub voorest ja oosist koosnevaid liitvorme, näiteks Pandivere kõrgustiku suurim kõrgendik Emumägi (oos voorel, 166 m, suhteline kõrgus 79 m), Kellavere (156 ja 50 m) ja Ebavere mägi (146 ja 30 m). Valdavalt põllustatud (41% alast) moreenitasandikega maastikku (71% Pandivere kõrgustikust) ilmestavad 10–15 m, kohati kuni 35 m kõrgused ja mitme kilomeetri pikkused oosistikud. Pikimad on Mõdriku–Paasvere (28 km) ja kaheosaline (Porkuni–Aruküla ja Neeruti oos) Porkuni–Neeruti oosistik (16 km), selle põhjaosa (nn Neeruti mäed) rööbitised kuni 35 m kõrgused kumeralaelised ja järsunõlvalised (kuni 42°) paeveeriselisest kruusast vallid vahelduvad kuni 10 m sügavuste glatsiokarstiliste nõgudega (neis on ka järvi). Paiguti on oosidel kuni 2 m paksune moreenkate. Tornimäe–Rakvere oosi moodustavad lavajad vallid, mille põhjaosa on 2 km pikkune, enam kui 300 m laiune ja kuni 106 m kõrgune (suhteline kõrgus 26 m, läänenõlv kuni 32°) Rakvere Vallimägi, kus paiknevad ordulinnuse varemed ja tammik. Vallimäe läänenõlv, mis sisaldab suuri paelahmakaid ja koosneb jämedast kruusast, on väga järsk, peenemast kruusast ja liivast koosnevad lõunanõlvad on lauged. Kõrgustiku madalaim osa on Porkuni ürgoru lõuna suunas madalduv jätk Vao nõgu, kus asub Põltsamaa jõe ülemjooks.

Savalduma karstikaitsealal olev karstijärv

Vaade Emumäel asuvast tornist Pandivere kõrgustikule

Porkuni järv

Mullastik, taimestik ja looduskaitse

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala Pandivere kõrgustikul

Pandivere kõrgustikul on üle 60% Eesti parimaist, kollakashallil karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjaist muldadest. Need soodsa vee-, õhu- ja niiskusrežiimiga mullad hõlmavad 51% Pandivere kõrgustiku alast. Õhukese pinnakattega aladel (23%) on rähkseid ja paepealseid rendsiinasid. Idaosa liivastel mõhnastikel ja tasandikel leidub leetunud muldi. Pandivere kõrgustik on Eesti ainus maastikurajoon, kus gleistunud ja gleimuldade ning soomuldade osatähtsus on alla 10%. Kõrgustiku põhjaosas leidub fosforiiti (Rakvere maardla) ja põlevkivi. Kaugseire andmeil hõlmab mets 40,5%, metsastuv rohumaa ja võsa 15,4% alast. Kõige metsasem on kõrgustiku keskosas Kadrina–Tamsalu–Rakke vahel paiknev 6–7 km laiune vöönd. Suur palu- ja nõmmemännikuga metsalaam on Männikvälja mõhnastikul, kuusesegamets kasvab Pandivere kõrgustiku – Viru-Jaagupi – Roela kolmnurgas moreenialal. Oosistikel kasvab liigirikas sürjamännik, seal leidub ka tamme. Mitmes kohas on tammikuid, suurimad neist on kaitsealused Vinni-Pajusti (34 ha) ja Rakvere tammik (23 ha). Kaitstavad alad hõlmavad maastikurajoonist umbes 2,5%, suurimad neist on Mõdriku-Roela maastikukaitseala ja Neeruti maastikukaitseala.

Pandivere kõrgustiku põhja- ja pinnavee moodustumise piirkonnas paikneb 2003 asutatud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, et vähendada sealse ala nitraadireostust.

 

 

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal olev Aravete allikas

Eesjärv Neeruti mägedes ja oosistikus kasvav liigirikas mets