Aserbaidžaani teadus

Abbasqulu ağa Bakıxanov (1794–1847), Aserbaidžaani kirjanik, valgustaja ning ajaloolane.

Yusif Məmmədəliyev (1905–61), Aserbaidžaani naftakeemia ja naftatöötlemise rajajaid.

Həsən Abdullayev (1918–93), Aserbaidžaani pooljuhtide füüsika koolkonna rajaja.

Lotfi Zadeh (1921), aserbaidžaani päritolu USA matemaatik, elektriinsener ja arvutiteadlane.

Sara Aşurbəyli (1906–2001), uuris Aserbaidžaani keskaja linnade ajalugu.

Maisə Rəhimova (1945) on Aserbaidžaani TA arheoloogia ja etnograafiainstituudi direktor.

Akif Əlizadə (1934), geoloogia-mineraloogiadoktor, on Aserbaidžaani TA president aastast 2013.

9.–7. sajandil eKr loodi oma kiri. 8. sajandil tekkinud filosoofia püüdis siduda Aristotelese õpetust islamiga. 8.–10. sajandist tuntakse aserbaidžaani arsti- ja õigusteadlasi. Astronoomia, filoloogia ja filosoofiaga tegelesid Khatib Tabrizi (1030–1108), Bahmanyar ibn Marzban (993-1066, Ibn Sina õpilane, temalt pärinevad näiteks „Hariduse raamat” ja „Ilu ja õnne raamat”. Tema teoste käsikirju säilitatakse Londoni, Kairo, Teherani, Beiruti ja Vatikani muuseumide fondides), Hagani Şirvani ja Mahmud Sabustari (Mahmud Şəbüstəri; 1288–1320). Keskaja silmapaistvaimaks teadusliku mõtte saavutuseks peetakse Nizami poeeme. 1259 rajas astronoom ja matemaatik Nasir ad-Din Tusi Marage lähedale observatooriumi. Sellest sai Lähis-Ida tähtsaid teadusasutusi, kus tegeldi astronoomia, matemaatika, filosoofia ja loogikaga. 14. sajandil Tabrīzis loodud teadusasutuses ja kõrgkoolis pani Fazlullah Rašid ad-Din (13.–14. sajand) aluse historiograafiale. Ajaloo- ja geograafiakäsitlustega paistis silma Abdurrašid Bakuvi (14.–15. sajand). Maadeuurija Zeynalabdin Şirvani (1780–1838) kogus rännakuil väärtuslikke andmeid Lähis- ja Kesk-Ida ning India ajaloo, etnograafia ja kultuuri kohta.

19. sajandi alguses hakati sihikindlalt uurima Aserbaidžaani loodusvarasid. Peatähelepanu pöörati nafta ammutamisele ja töötlemisele. 20. sajandi alguses valmis Abşeroni poolsaare geoloogiline kaart, pandi alus naftakeemiale ja leiutati uusi naftatöötlemisviise. Kiiresti edenev naftatööstus kannustas majandusteaduse arengut. Mirzə Fətəli Axundov esitas Lähis-Ida materialistliku filosoofia süsteemi, Abbasqulu ağa Bakıxanov koostas Aserbaidžaani ajaloo. 19. sajandi II poolel asutati esimesed teadusorganisatsioonid – Vene Tehnikaühingu Bakuu Oskond ja Kaukaasia põllumajandusseltsi haruseltsid. Naftatöötlemistehastesse rajati keemialaboratooriume. Enne 1917. aastat töötas Aaserbaidžaanis teaduse alal ainult 94 inimest. 1918. aastal pani noore Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi valitsuse esimesi dekreete ette asutada riiklik ülikool ja võimaldada noortel riiklike fondide arvelt omandada haridust välismaal. Esimeseks ja ühtlasi suurimaks ülikooliks kujunes 1919. asutatud Bakuu Riiklik Ülikool, aastahiljem avati Bakuu Polütehniline Instituut.

1923 moodustati Aserbaidžaani teadusuuringute ühing, millel olid ajaloo-etnograafia, majandus- ja loodusteaduste sektsioon ning piirkondlikud osakonnad. 1929 moodustati selle baasil Aserbaidžaani riiklik teadusuuringute instituut, milest 1935 sai NSV Liidu TA Aserbaidžaani filiaal. 23. I 1945 moodustati Aserbaidžaani NSV Teaduste Akadeemia. Teadlasi hakati koolitama ka mujal NSV Liidus. Tähelepanu keskmesse jäid nafta ammutamine ja töötlemine ning naftakeemia (V. Gutõrja, 1910–83; R. Ismailov, 1909–72; Yusif Məmmədəliyev; I. Orudževa, 1909–83). 1930. aastail alustati muude maavarade järjekindlat uurimist. Suurt tähelepanu pöörati veevarule, alustati metallide füüsika uuringuid. Bioloogid keskendusid Aserbaidžaani taimestikule kui tööstuse toormeallikale.

Aserbaidžaani nüüdisteaduse sihiasetuse määrab endiselt tugevasti nafta. Otsitakse ja uuritakse nafta- ja gaasileiukohti (Ələşrəf Əlizadə, 1911–85; Baba Babazadə, 1911–62, Nüsrət Xəlilov, s 1925, Məmməd Ağdamski, s 1934, Şahvələd Köçərli, s 1935, Əhməd Salmanov, s 1961) ning arendatakse naftakeemiat (Vahab Əliyev, 1908–93; Ağa Əliyev, 1911–97, Əli Quliyev, 1912–89; Habibullah Şahtaxtinski, 1900–66; Toğrul Şahtaxtinski, 1925–2010, Eldar Zeynalov, s 1948, Çıraqov Famil, s 1958, Bakir Məhərrəmov, s 1960), sh monomeersete ja polümeersete ühendite sünteesi ning molekulide konformatsioonide reaktsioonivõime uuringutega (Rüstəm İsmayılov, 1909–72; Soltan Mehdiyev, 1914–85) ja nafta ja naftagaaside katalüütilise töötlemisega (Yusif Məmmədəliyev). On loodud pliilisanditeta suure oktaaniarvuga bensiini tootmise menetlus. Käsitletakse merealuste naftaleiukohtade ja süvapuurimise probleeme ning nafta, gaasi ja gaasikondensaatide hüdrodünaamikat (Azad Mirzəcanzadə, 1928–2006).

On tehtud paleontoloogilis-stratigraafilisi (Kambai Alizadə, 1899–1990; Musa Əliyev, 1908–85; Edhem Şixalibeyli, s 1911) ja settekivimite petrograafia uuringuid (Əzəl Sultanov, 1905–90). 1952–61 ilmus „Aserbaidžaani geoloogia” (7 kd). Aserbaidžaan Teaduste Akadeemia geoloogia ja geofüüsika instituudis (direktor aastast 1976 Akif Əlizadə) on uuritud Kriidiajastu molluskifaunat  ja Kriidi lademete stratigraafiat Aserbaidžaani territooriumil.

Füüsikas ja matemaatikas on arenenuimad pooljuhtide (Həsən Abdullayev, pooljuhtide füüsika koolkonna rajaja Aserbaidžaanis; Maqsud Əliyev, s 1924, Eldar Salayev), raadio- (Lətif İmanov, 1922–80) ja soojusfüüsika (Habibulla Amirhanov), teoreetiline füüsika (Nəriman Quliyev, 1926–2014), plastsete kehade ja vedelike mehaanika ja funktsioonide teooria ning funktsionaalanalüüs (Zahid Xəlilov, 1911–74; A. Gusseinov, 1907–80). Uuritakse elektrinähtuste rakendamist nafta töötlemises (Çingiz Cuvarlı 1913–2000, Mahmud Kərimov). Märkimist väärib ka geotermilise ja päikeseenergia kasutamise uurimine. Şamaxı astrofüüsika observatooriumis uuritakse Päikese füüsikat (Hajibey Sultanov, 1921–2008, Nadir İbrahimov, 1932–77, Namiq Cəlilov, s 1959) ja tähtede atmosfääri (Əyyub Quliyev, 1954).

1970. aastatel arenes Aserbaidžaanis jõudsalt matemaatika ja tekkis maailmas tuntust kogunud matemaatikute koolkond (İbrahim İbrahimov, 1912–1994). Rakendusmatemaatika ja -mehaanika, funktsionaalanalüüsi ja diferentsiaalvõrranditega tegelesid Zahid Xəlilov (1911–74) ja Fəraməz Maqsudov, rakendusmatemaatika, sh mittelineaarse operaatorteooria, spektraalteooria ja diferentsiaalvõrranditega Hamlet İsaxanlı. Aserbaidžaani päritolu on hägusloogilise juhtimisteooria rajaja Lofti Zadeh.

Botaanika keskendub taimefüsioloogiale (Müzəffər Abutalıbov 1908–84; M. Alizadə, 1910–81), geneetikale, biokeemiale, biofüüsikale ja tsütoloogiale. 1950–61 ilmus „Aserbaidžaani floora” (8 kd.) ja 1952–67 „Aserbaidžaani mükofloora” (4 kd.). Zooloogias on peale klassikaliste uuringute oluline põllumajanduskahjurite tõrje (Musa Mussajev, 1921–2010). Edeneb 1930. aastail algatatud naftamikrobioloogia suund. Mullateadus on tihedas seoses ökoloogia (Vladimir Volobujev, 1909–87; Mahmud Abdullayev, s 1941), mikrobioloogia ja erosiooni probleemidega (Həsən Əliyev, 1907–93; Kazım Ələkbərov, 1909–87). Oluliseks peetakse loodusvarade uurimist ja looduskaitset, neil aladel rakendatakse laialdaselt aerokosmomeetodeid. Aretatakse puuvilla-, nisu- ja odrasorte (İmam Mustafayev, 1910–97, İbrahim Əzizov, s 1947), tegeldakse ka mooruspuu-, maisi- ja lutserni- (İlyas Abdullayev 1913–85; Ə. Quliyev, 1911–82) ja ilupõõsaste Tofiq Məmmədov, s 1957) aretusega. Vahid Hacıyev (1928–2008) on uurinud kõrgmäestiku niitude floorat ja selle kaitsmise võimalusi. Uuritakse Kaspia mere mikrobioloogiat (Məmməd Salmanov, s 1932). Tehtud on mitmesuguseid meditsiiniuuringuid (Mir Əsədulla Mirqasımov, 1883–1958), uuritud on balneoloogilisi ressursse (Mustafa Topçubaşov, 1895–1981), keskkonna mõju tervisele ja avalikku hügieeni (Vəli Axundov), rehabilitatsiooni ja taastusravi (Əhliman Əmiraslanov, s 1947), molekulaargeneetikat (İradə Hüseynova, s 1965).

Filosoofias pööratakse suurt tähelepanu Aserbaidžaani (Z. Gejušev, s 1920; F. Kotšarli, s 1920) jt. Lähis- ning Kesk-Ida maade filosoofia ajaloole, samuti nüüdisaegse kapitalistliku ühiskonna eetika probleemidele (İlham Məmmədzadə, s 1953, kultuuri- ja religioonifilosoofiale (Roida Rzayeva, s 1979). Ajalooteadustest on eriti arenenud arheoloogia (Maisə Rəhimova, s 1945; Abuzər Ələkbərov, s 1953; Nəcəf Müseyibli, s 1964), on uuritud ka aserbaidžaanide etnogeneesi ja etnograafiat (Sevil Ağamalıyeva, s 1947), 19. ja 20. sajandi sotsiaal-majanduslikke suhteid (A. Sumbatzade, s 1907), kuni 1992. aastani ka töölisliikumise ning kommunistliku partei ajalugu (D. Gulijev, s 1927). Põhjalikult on uuritud Aserbaidžaani ajalugu (Teymur Bünyadov, s 1928; Yaqub Mahmudov, s 1939; Nailə Vəlixanlı, s 1940; Nərgiz Əliyeva, s 1952), sh keskaegsete linnade kujunemist (Sara Aşurbəyli), keskaja islami kultuuri ja ajalugu (Nərgiz Axundova, s 1959) ning Ees-Aasia ajalugu (Mustafayev Şahin, s 1962). 1958–63 ilmus „Aserbaidžaani ajalugu” (3 kd.). Üha enam arenevad Iraani, Türgi ja mõne araabia maaga seonduvad orientalistikauuringud. Maailma turkoloogias on Aserbaidžaani teadlased juhtkohal. Uuritud on turgi rahvaste eeposeid (Kamal Abdulla), turgi (Ağamusa Axundov, 1932–2015;  Kamal Abdullayev, s 1950), aserbaidžaani (Möhsün Nağısoylu, s 1946, Baba Məhərrəmli, s 1974) ja araabia keele (Vasim Məmmədəliyev, s 1942) ajalugu. Antakse välja ajakirja Türkologiya (1959–92 Советская тюркология). Uuritakse ka aserbaidžaani kirjanduse ajalugu (Əliyar Səfərli, s 1937, Teymur Kərimli, s 1953), rahvakultuuri (Möhsün Nağısoyl, s 1946; Muxtar İmanov, s 1955). Kunstiteadlastest on tuntumad Ömər Eldarov (1927), Ərtegin Salamzadə (1965) ja keskaegset arhitektuuri uuriv Cəfər Qiyasi (1942). Aserbaidžaani klassikalist muusikat un uurinud Zemfira Səfərova (1937) ja Rəna Məmmədova (1950).

Majandusteadust on uurinud Nazim Müzəffərli (majandusinstituudi direktor) ja Allahyar Muradov, uuritud on põllumajanduse juhtimist (Aydın Məmmədov, 1941–2003), majandusteaduse ajalugu (A. Sumbatzade, s 1907; A. Mahmudov, s 1923), poliitökonoomiat (B. Ahhundov, s 1910) ja õigusteadust (D. Kerimov, s 1923; Bəhram Zahidov, s 1951). Põhjalikult on uuritud uuritud Aserbaidžaani vaibakudumist, Aserbaidžaani erinevate piirkondade vaibameistrite töid on uurinud ja klassifitseerinud Vidadi Muradov. 

Aastast 1991 juhib ja koordineerib Aserbaidžaani teaduse arengut rahvuslik teaduste akadeemia. Selle alluvuses tegutsevatest 42 teadusasutusest on eripalgelisimad geoloogiainstituut, Yusif Məmmədəliyevi nimeline naftakeemiainstituut, Murtuza Nağıyevi nimeline anorgaanilise keemia ja katalüüsi instituut, füüsikainstituut, matemaatika- ja mehaanikainstituut, Nəsrəddin Tusi nimeline Şamaxı astrofüüsika observatoorium, viroloogia instituut, mikrobioloogia instituut, Nizami nimeline kirjandusinstituut, Nəsimi nimeline keeleteaduste instituut, Füzuli nimeline käsikirjainstituut, A. Bakıxanovi nimeline ajalooinstituut, Nizami nimeline kirjandusinstituut ja Füzuli nimeline käsikirjainstituut. Eesti teadlastel on tihedaim koostöö Aserbaidžaani feromoonide ja juvenoidide sünteesi ning nende kahjurputukatõrjeks kasutamise uurijatega.

1976–87 ilmus 10-köiteline Aserbaidžaani nõukogude entsüklopeedia. 2000 hakkas ilmuma 20-köiteline Aserbaidžaani rahvusentsüklopeedia. 2004 loodi selle väljaandmiseks Aserbaidžaani TA entsüklopeedia ja teadusuuringute koordinatsioonikeskus, selle direktor Tofiq Nağıyev (1941) on aastast 2013 ühtlasi Aserbaidžaani TA asepresident.

Vaata ka seotud artikleid

EE 1, 1985; muudetud 2015