tursklased

Luts

Kabeljoo

tursklased (Gadidae; ingl gadids, vn тресковые), tursaliste seltsi keskne sugukond; 21 perekonda, 53 liiki, tuntuimaid perekondi tursk. Tursklased elavad külmades ja parasvöötme meredes (ainult luts elab magevees), valdavalt põhjapoolkeral, eriti Atlandi põhjaosas. Nende süstjat keha katavad väikesed kaarsoomused, uimedes pole ogakiiri, kõhuuimed paiknevad rinnauimede all või ees, alalõual harilikult poise.

Välimuse järgi eristatakse kahte tüüpi tursklasi – tursasarnaseid ja lutsusarnaseid. Tursasarnastel on massiivne keha, 3 selja- ja 2 pärakuuime, lutsusarnasteil aga pikk keha, 2 seljauime (osal 1) ja 1 pikk pärakuuim. Enamik tursklasi on põhjakalad, suuremad tursklased söövad kalu ja põhjaloomi, väiksemad aga planktilisi vähikesi. Tursklaste liha on rasvavaene, rasv ladestub maksa, sellest valmistatakse A- ja D-vitamiinirikast meditsiinilist kalamaksaõli, ka konserve.

Tursklased on viljakad, näiteks on kabeljool ehk atlandi tursal kuni 9,3 miljonit, molval kuni 60 miljonit marjatera; enamikul tursklastel on need pelaagilised. Püügikaladena kuuluvad tursklased kolme sugukonna hulka, keda on enim püütud. Tähtsaim töönduskala on Atlandi põhjaosas ja Põhjameres elav kabeljoo. Tema alamliik on läänemere tursk, kes elab ka Eesti vetes ja on väiksemakasvulisem. Atlandi põhjaosa tursklastest on töönduslikult tähtsad ka kilttursk, süsikas, pollak, putassuu, merlang, meriluts ja molva. Arktika meredes on oluline püugikala polaartursk. Vaikses ookeanis on arvukaim tursklane mintai (Theragra calcogramma); pikkus kuni 75 cm, hoidub avavette kuni 700 m sügavusele, sööb planktilisi vähikesi, kudema siirdub madalamasse (50–100 m) vette. Mintai on töönduskala, eriti hinnatud Koreas. Vaikses ookeanis on püügikala ka kaugida navaaga (Eleginus gracilis) ja vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus), kes kasvab kuni 1,2 m pikkuseks.

Eestis vetes on kohatud nelja liiki tursklasi: läänemere tursk (Gadus morhua callarias), pollak (eksikülalisena), luts ja nelipoiseluts.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • V. Abakumov, A. Andrijašev, V. Barsukov jt. Loomade elu, 4. Kalad. Tallinn, 1979
  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Välislingid

EE 9, 1996; muudetud 2011