Aserbaidžaani loodus

Aserbaidžaani pikimad jõed
Jõgi	km
Kura	1515
Araks	1072
Qanıx (Alazani)	413
Qabırrı (Iori)	320
Samur	216
Tərtər	200

Aserbaidžaani suurimad järved
Järv	km²
Sarısu	67,0
Ağgöl	56,2
Ağzıbirçala	37,0
Mehman	35,0
Böyük Şor	9,2
Hacıqabul	8,4

Aserbaidžaani suurimad saared
Saar	km²
Pirallahı	14,4
Çilov	11,5
Xərə-Zirə	3,5
Böyük-Zirə	1,4

Kaks kolmandikku Aserbaidžaani territooriumist on mägine, tasasest alast ligi viiendik asub allpool merepinda. Aserbaidžaani keskosa hõlmab Kura-Araksi madalik, millega kagus liitub Lənkərani madalik. Kura (aserbaidžaani Kür) ja selle suurim lisajõgi Araks (Araz) jaotavad madaliku Şirvani (Kurast põhjas), Karabahhi ja Mili (Kura ja Araksi vahel), Muğani (Araksi paremal kaldal) ning Salyani tasandikuks (Kura suudmes). Aserbaidžaani põhjaossa ulatub Suur-Kaukasuse (seal on ka Aserbaidžaani kõrgeim tipp Bazardüzü, 4466 m) ja edelaossa Väike-Kaukasuse mäestik, kagus on Talõši mäed. Suur-Kaukasuse põhjaosa kaldtasandiku jätk Kaspia mere ääres on Samuri-Dəvəçi madalik. Nahhitševani territooriumist kaks kolmandikku hõlmavad mäeahelikud, Araksi jõe ääres on poolkõrbetasandik.

Aserbaidžaani kesksel tasandikualal on valdavalt kuiv lähistroopiline (keskmine temperatuur juulis 25–27 °C, jaanuaris 1–3 °C, sademeid 200–400 mm/a) ja Lənkəranis niiske lähistroopiline kliima (sademeid 1000–1700 mm/a). Mägedes on jahe (2000 m kõrgusel keskmine temperatuur juulis 16 °C, jaanuaris –6 °C) või külm kliima.

Hallmuldade ja soolakutega Kura-Araksi madalikul on poolkõrbetaimestik, kastanmuldadega eelmäestikes on kuivstepid, kõrgematel aladel mägistepid ning veelgi kõrgemal laialehised metsad ja alpiniidud. Mets katab kümnendiku Aserbaidžaani alast, kusjuures 85% metsast kasvab mägedes. Talõši mäestiku nõlvul on liigirohke relikttaimedega (parrootia ehk raudpuu, kastani-lehine tamm, tselkva) mets.

Aserbaidžaanis on 15 000 selgrootuliiki, 101 kalaliiki (sh mitu tuurlast), 62 kahepaikse- ja roomajaliiki (neist on ohustatud 13), 365 linnuliiki (36 ohustatud, sh luitsnokk-rüdi, väiketrapp) ja 101 imetajaliiki (14 ohustatud, sh kaspia hüljes, pulstikkits, mägilammas). Kaspia mere Qızılağaci lahe rannik on tähtis Ramsari ala, seal pesitseb ja peatub palju veelinde.

Aserbaidžaanis on üle 1000 jõe, kuid ainult 20 on pikemad kui 100 km. Tihedaim on jõgedevõrk 1000–2500 m kõrgusel, hõredaim tasandikel. Osa jõgesid lõpeb rannikusoodes ja liivas. Peale Araksi on Aserbaidžaani keskse jõe Kura suurimad lisajõed Qanıx, Qabırrı ja Gəncəçay, jõe suudmes on umbes 100 km²suurune delta (delta on aja jooksul palju muutunud). Kura jõele on rajatud Şəmkiri ja Mingəçeviri (605 km²) veehoidla. Jõed veestavad Ülem-Şirvani, Ülem-Karabahhi, Muğani ja Muğani–Salyani niisutuskanaleid. Abşeroni poolsaarele toob vett Samuri–Abşeroni kanal.

Väikesi järvi on umbes 250. Väike-Kaukasuses leidub mageveelisi järvi (Göygöl, Böyük Alagöl, Kiçik Alagöl). Soolaseveelisi järvi (endised merelahed) on Abşeroni poolsaarel (Böyük Şor, Mirzələdi), Kura orus (Sarısu jäänukjärved) ja Kaspia rannikul.

Umbes 400 mineraalveeallikast on tuntuimad Īstisu, Turşsu ja Badamlı.

Aserbaidžaani tähtsaim maavara on nafta (Abşeroni-Qobustani piirkonnas, Kura alamjooksul ja Kaspia-Quba alal), leidub naftapõhist ravimuda (Naftalanis), on ka looduslikku gaasi. Leidub raua- (Daşkəsənis), kroomi- (Väike-Kaukasuses), alumiiniumi- (aluniit; Daşkəsənis, Ordubadis), vase- ja molübdeenimaaki (Ordubadis) ning liitmaake, antimoni, püriiti, barüüti, kivisoola ja mineraalvett.

Abşeroni poolsaarel, Daşkəsəni piirkond, Kura ja Araksi jõgi ning rannikumeri on tugevasti saastatud.

Kaitsealad hõlmavad Aserbaidžaani pindalast 8%, Aserbaidžaanis on 9 rahvusparki, 11 looduskaitseala ja 24 keeluala (aserbaidžaani təbiət yasaqlığı), tuntuimad on Göygöli (aastast 1925), Qızılağaçi looduskaitseala, Zaqatala looduskaitseala (kaitstakse eelkõige dagestani tuura) ja Hirkani rahvuspark (Talõši reliktmets) .

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Bakuu linnamüüriga piiratud vanalinn koos Şirvani šahhide paleeansambli ja Neitsitorniga (2000) ja Qobustani kaljukultuurmaastik (2007).