Ruhnu loomastik

Kilud

Juttselg-kärnkonn ehk kõre

Hülgepoeg Austerkeldi rannal (2004)

Ruhnu rebane (2004)

Metskits roostikus (2009)

Ruhnu loomastiku kujunemisel on oluline osa merel ja saare eraldatusel.

Selgrootutest on paremini uuritud putukad (kindlaks on tehtud üle 1000 liigi). Suvises ämblikufaunas on tuvastatud 157 liiki (1988).

1934 leiti Ruhnult 14 limuseliiki. 1970. aastate alguses viidi saarele 5 viinamäeteo isendit, kes on nüüdseks jõudsalt siginud, ohtralt on ka seatigusid (Limax). Kunagi tavaline apteegi- ehk kirjukaan (Hirudo medicinalis) kadus saarelt 19. sajandi alguses.

Selgroogsetest on esindatud kõik selgroogsete rühmad. Kalade puhul on tegemist Liivi lahes levinud liikidega, sh angerjas, räim, kilu, lõhi, meriforell (forellid), meritint, koger, koha, emakala, nolgus, merihärg, ahven ja lest. Gretagrundi madal on Eesti tähtsaim merisiia kudeala. Kahepaikseist ja roomajaist on Ruhnul tähnikvesilik (LK III; vesilikud), rohukonn (LK III), juttselg-kärnkonn ehk kõre (LK I; kärnkonnad) ja nastik (LK III). Veel 1980. aastail saarel väga arvukas kõreasurkond on nüüdseks peamiselt elupaikade hävimise tõttu peaaegu hääbunud. Linde on olnud K. Petersoni (1993) järgi 183 liiki, neist pesitsejaid „Eesti linnuatlase” (1993) põhjal 108 liiki. Imetajatest on esindatud põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; LK II), rebane, metskits (asustatud 1970. algusaastail), koduhiir (Mus musculus), rändrott (rotid), meres hall- (LK III) ja viigerhüljes (LK II; hülglased). Sissetoodult elas Ruhnul mõnda aega ka siile. Aeg-ajalt on üle jää tulnud jäneseid, hunte ja ilveseid. 2006. aastal Ruhnut väisanud pruunkaru ei ole olnud ainuke.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • A. Ehlvest. Viinamäetigu – toodud ja kodunenud. – Eesti Loodus 2005, 7
  • P. Ernits, M. Kaal jt. Ruhnu saare loomastikust. – Eesti ulukid II. Tallinn, 1983
  • J. Luig ja T. Talvi. Faunistilised andmed Ruhnu saare putukatest (Insecta). – Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 73. köide. Tallinn, 1999
  • K. Peterson. Ülevaade Ruhnu saare linnustikust. – Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 73. köide. Tallinn, 1993
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • T. Talvi. Apteegikaan, kena vereimeja. – Eesti Loodus 2005, 5
  • T. Talvi. Ruhnu looduse uurimise ajalugu. – Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 73. köide. Tallinn, 1993
  • T. Talvi. Ruhnu saare loodus ja inimesed läbi aegade. – Eesti Loodus 1991, 6
  • E. Vahtmäe. Ka mere-elupaigad väärivad kaitset. – Eesti Loodus 2011, 2
  • A. Vilbaste. Eesti ämblikud. Tallinn, 1969
  • A. Vilbaste. Ruhnu ämblikefauna suveaspektist. – Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 72. köide. Tallinn, 1988

Ajaloolist Ruhnu loomadest

1729 Ruhnul käisid hundid, kes olid tulnud üle jää Kuramaa metsadest
1870 Ruhnu toodi mandrilt kaks siili
1909 Teadaolevalt esmamainimine rottide olemasolust Ruhnus
1971 Saarele asustati metskitsed, kümne aasta pärast on neid saarel üle saja isendi
2006 Ruhnul randus karu. Karu jäljed avastati Överkirke rannaliival

Loodud 2014