Eesti selgroogsed

Jõesilmud

Tuulehaugid kuivamas

Rohukonn

Harilik rästik

Naerukajakas

Rebasepoeg

Eesti selgroogsete faunas on esindatud sõõrsuude, luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate klass. Liigilist koosseisu mõjutavad meri, metsa ja märgalade rohkus ning mägede puudumine. Selgroogsete fauna sai kujunema hakata alles viimase jääaja lõppedes.

Eesti kalastikku kuulub kolm liiki sõõrsuude ning 75 liiki ja alamliiki luukalade klassist. Esindatud on 29 sugukonda. Osa kalu elab meres, osa mageveekogudes, peale nende on siirdekalu ja poolsiirdekalu. Magevee- ja merekalad levisid Eesti alale pärast jääaega. Mageveekogudes elab või käib seal kudemas kolm sõõrsuuliiki ja 40 luukalaliiki. Eesti alale tuleku järgi võib neid jagada kuude rühma. Merekalu on Eesti vetest leitud 32 liiki. Arvukaimad ja majanduslikult olulisimad on räim ja kilu, nemad moodustavad valdava osa Eesti kalasaagist. Siis, kui Atlandi vee sissevoolu tõttu on soolsus Eesti merevees tavalisest suurem, on saagikuselt kolmandal kohal tursk, muul ajal aga enamasti lest ja tuulehaug.

Eestis on 11 liiki kahepaikseid, neist kolm – harilik mudakonn (Peleobates fuscus), kõre ehk juttselg-kärnkonn (Bufo calamita) ja rohekärnkonn (B. viridis) – on meil oma levila põhjapiiril. Eesti kahepaiksed kuuluvad kahte seltsi. Sabakonnalistest on Eestis kaks vesilikuliiki: tavaline ja laia levikuga tähnikvesilik (Triturus vulgaris) ja haruldane, mandriosas hajusalt levinud harivesilik (T. cristatus). Päriskonnalisi on Eestis üheksa liiki.

Eestis elab viis liiki roomajaid. Nad kuuluvad soomuseliste seltsi. Sisalikuliste alamseltsist on Eestis kolm liiki:  arusisalik (Lacerta viviparia), kivisisalik (L. agilis) ja harilik vaskuss. Maoliste alamseltsist elab Eestis kaks liiki – harilik nastik ja harilik rästik (Vipera berus).

2010. aasta seisuga on Eestis kohatud 375 linnuliiki, lisaks veel viit – kas vangistusest pääsenud või sisse toodud liiki. Haudelinde on 225 liiki (neist 210 püsivalt). Läbirändel on Eestis kohatud linde 215 liigist (püsivalt 204 liigist), talvel aga 158 liigist (püsivalt 109 liigist). Eksikülalisi on nimestikus 115 liiki. Pesitsejatest on ainult kuni veerand paigalinnud, ülejäänud rändlinnud. Eestis pesitseb kokku umbes 13,4–20,4 miljonit paari linde ning talvitab 3,5–9,4 miljonit lindu. Eesti linnuliikidest enamik (127) kuulub värvuliste seltsi. Järgnevad kurvitsalised (71 liiki), hanelised (37), haukalised (27), kakulised (12), toonekurelised (10) jt.

Nüüdisajal on Eestis kindlaks tehtud 64 imetajaliiki. Esindatud on putuktoiduliste, käsitiivaliste, näriliste, jäneseliste, kiskjaliste, loivaliste, vaalaliste ja sõraliste selts. Nimekirjale lisanduvad eksikülalistena kolm vaalaliiki – küürvaal ehk pikkloib-vaal (Megaptera novaeangliae) ja silmikdelfiin ehk afaliin (Tursiops truncatus; mõlemaid kohati Eesti merevetes 19. sajandil) ning valgevaal (nähti meie vetes 20. sajandi algul ja 1985. aastal). Viimastel aastakümnetel puuduvad andmed unilaste kohta.

Ohustatud ja kaitsealused selgroogsed

Eesti virtuaalses punases raamatus (2008) kasutatud kategooriate järgi kuulub Eestist hävinute hulka üks liik (euroopa naarits), äärmiselt ohustatud on 12, ohustatud 11, ohualtid 28, ohulähedased 39 ja puuduliku andmestikuga 42 liiki, Looduskaitseseaduse (2004) põhjal on selgroogstest loomadest I kaitsekategoorias19, II-s 53 ja III-s 90 liiki.

Kõrval fotodel on Eesti tavaliste liikide kaudu esindatud selgroogsete suurrühmi.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • J. Aul. Kodumaa neljajalgsed. Tartu, 1931
  • K. Paaver. Eesti NSV imetajatefauna kaasaegsest koostisest. – Loodusuurijate Seltsi juubelikoguteos. Tallinn, 1953
  • L. Rootsmäe ja H. Veromann. Eesti laululinnud. Tallinn, 1974
  • T. Randla. Eesti röövlinnud. Tallinn, 1976
  • Eesti imetajate määramistabelid. Tallinn, 1981
  • N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
  • E. Kumari. Eesti lindude välimääraja. Tallinn, 41984
  • P. Ernits. Kahepaiksete ja roomajate kaitsest Eestis. – Eesti loomariigi kaitsest. Tallinn, 1992
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • E. Leibak, V. Lilleleht, H. Veromann (toimetaja). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Tallinn, 1994
  • P. Ernits, F. Jüssi. Kahepaiksed ja roomajad. – Eesti. Loodus. Tallinn, 1995
  • E. Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
  • P. Barrett, W. MacDonald. Euroopa imetajad. Tallinn, 2002
  • E. Arnold. Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Tallinn, 2004
  • P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008 
  • T. Randveer. Jahiraamat. Tallinn, 32009
  • L. Adrados, R. Rannap, L.Briggs. Eesti kahepaiksete välimääraja. Tallinn, 22010

Välislingid

EE 11, 2002; muudetud 2011