Lääne maakond
| 
|
|
| Läänemaa üldandmed | |
| Moodustamise aeg | 1. I 1990* |
| Pindala | 2383,12 km2 |
| Rahvaarv | 27 366 (2010) |
| Keskus | Haapsalu linn |
| Rahvastiku tihedus | 11,5 inimest 1 km2 -l |
| Linnarahvastiku osatähtsus | 47,60% |
| Haldusüksused | 1 linn, 11 valda |
| Asulad | 2 linna (sh 1 vallasisene linn), 6 alevikku, 236 küla |
| *kuni 19. II 1990 Haapsalu maakond | |
Lääne maakond, Läänemaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.
Asub Lääne-Eestis, külgneb läänes Väinamerega, põhjas Soome lahega, piirneb kirdes Harju maakonna, idas Rapla maakonna, kagus Pärnu maakonna ning läänes Saare ja Hiiu maakonnaga.
Muinasmaakonnana jaotus põhjapoolseks Ridala ja lõunapoolseks Soontagana kihelkonnaks, kihelkonnalaadsed üksused olid ka Hanila, Karuse (Cotze ja Sorve), Kõrve (Corbe) ja Lihula. Aastast 1234 kuulus Läänemaa Saare-Lääne piiskopkonda, 1238 läks osa maid Lihula komtuurkonnana Liivimaa Ordu valdusse. Aastast 1581 kuulus Eestimaa kubermangu. 1946 eraldus Läänemaast omaette maakonnana Hiiumaa. 1950 moodustati Läänemaast Haapsalu rajoon ning Lihula ja Märjamaa rajooni põhiosa, 1990 sai vahepeal nüüdse Läänemaa piirideni suurenenud Haapsalu rajoonist maakond, mis 19. II 1990 ennistati Läänemaaks.
Läänemaa (2003)
Haldusjaotus, asustus ja rahvastik
| Läänemaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel 2010) | |
| Haapsalu linn | 11 618 |
| Lihula linn | 1 404 |
| Uuemõisa alevik | 1 096 |
| Taebla alevik | 1 016 |
| Palivere alevik | 994 |
| Virtsu alevik | 750 |
| Risti alevik | 613 |
| Koluvere küla | 507 |
| Linnamäe küla | 472 |
| Kullamaa küla | 341 |
| Panga küla | 298 |
| Jõõdre küla | 274 |
| Tuudi küla | 262 |
| Kirbla küla | 257 |
| Pürksi küla | 240 |
| Paralepa alevik | 239 |
| Nigula küla | 231 |
| Vatla küla | 218 |
| Martna küla | 205 |
| Piirsalu küla | 189 |
| Liivi küla | 171 |
| Kõmsi küla | 159 |
| Nõva küla | 153 |
| Läänemaa haldusjaotus | |||||||
| Haldusüksus | Halduskeskus | Pindala (km2) | Alalisi elanikke | Alevikke ja külasid | Keskuse kaugus Haapsalust (km) | Praeguse seisundi saamise aeg | |
| 2003 | 2010 | 2012 | |||||
| Haapsalu linn | — | 10,59 | 11 922 | 11 618 | — | — | 26. IX 1991 |
| Hanila vald | Kõmsi küla | 231,88 | 1 737 | 1 642 | 29 | 64 | 20. II 1992 |
| Kullamaa vald | Kullamaa küla | 224,53 | 1 434 | 1 349 | 14 | 46 | 17. VI 1992 |
| Lihula vald | Lihula linn | 367,31 | 2 806 | 2 652 | 25 | 52 | 13. V 19991 |
| Martna vald | Martna küla | 269,42 | 1 032 | 973 | 34 | 24 | 13. V 1999 |
| Noarootsi vald | Pürksi küla | 296,36 | 742 | 721 | 23 | 34 | 27. II 1991 |
| Nõva vald | Nõva küla | 129,61 | 484 | 454 | 8 | 48 | 16. I 1991 |
| Oru vald | Linnamäe küla | 197,65 | 960 | 923 | 15 | 13 | 30. IV 19922 |
| Ridala vald | Haapsalu linn | 253,56 | 3 038 | 3 040 | 58 | — | 12. XII 1991 |
| Risti vald | Risti alevik | 167,84 | 904 | 838 | 5 | 32 | 20. II 1992 |
| Taebla vald | Taebla alevik | 141,46 | 2 927 | 2 911 | 17 | 13 | 12. XII 1991 |
| Vormsi vald | Hullo küla | 92,93 | 246 | 245 | 14 | 23 | 19. XII 1992 |
| 1ühendati Lihula linn ja vald | |||||||
| 2Linnamäe vald nimetati Oru vallaks | |||||||
Loodus
Marimetsa raba
| Läänemaa suurimad saared (km2) | |
| Vormsi | 92,9 |
| Osmussaar | 4,69 |
| Tauksi | 2,5 |
| Hobulaid | 0,75 |
| Liialaid | 0,52 |
| Sõmeri laid | 0,41 |
| Pasilaid | 0,41 |
| Tjuka | 0,36 |
| Uuluti laid | 0,24 |
Vormsi Hullo laht
| Läänemaa suurimad siseveekogud (km2) | |
| Sutlepa meri | 2,45 |
| Veskijärv | 1,91 |
| Kasselaht | 1,33 |
| Hindaste järv | 0,8 |
| Heinlaht | 0,4 |
| Karjatsi meri | 0,4 |
| Prästvike (Prestviik) | 0,35 |
| Läänemaa suurimad sood (km2) | |
| Suursoo (osa) | 67,27 |
| Leidissoo | 63,33 |
| Laiküla soo | 58,73 |
| Marimetsa soo | 53,53 |
| Lihula soo (osa) | 45 |
| Tuhu soo (osa) | 32,22 |
| Kuijõe raba | 17,41 |
| Niibi soo | 13,31 |
| Palivere soo | 10,18 |
Läänemaa paikneb Lääne-Eesti madalikul, ainult Vormsi saar kuulub Hiiumaa maastikurajooni. Merepiiri pikkus on 40 km, koos saartega on rannajoone pikkus 398 km. Rannikut liigestavad poolsaared (Noarootsi, Virtsu, Puise) ja lahed (Haapsalu, Matsalu, Rame). Lahesoppides on suuri roostikke. Peale Vormsi ja Osmussaare kuulub Lääne maakonda ligi 300 väikesaart ja laidu, kokku hõlmavad saared 107,3 km2 (4,2% maakonna alast). Paealuspõhi paljandub väikeste pankadena vaid Osmussaarel, Haapsalu lähedal Pullapääl ja Virtsu lähedal Uisul. Aluspõhja katab peamiselt rähkne moreen. Eriti madalad on maakonna põhjaosa (Nõva ümbrus) ja Kasari tasandik. Pinnamoodi liigestavad lamedad kühmud ja künnised. Silmapaistvaimad neist on Jaagarahu lademe avamuse rahkjast paest kõrgendikud, mis on tekkinud biohermidena Siluri meres (Mõisaküla ja Salevere Salumägi, Lihula Lossimägi, Kirbla pank). Läänemaa keskosa läbib Risti–Palivere–Ridala joonel mandrijää servamoodustiste rida, maakonna lõunaossa Vatla–Karuse piirkonda ulatub otsamoreen. Nõva, Palivere ja Haapsalu ümbruses ning Vormsil leidub oose, Linnamäe, Kullamaa ja Virtsu lähedal väikevoori. Kasari jõgikonnas, Haapsalust lõunas, Vormsil ja mujal on suuri viirsavitasandikke. On ka mereliivatasandikke, rannavalle, astanguid ja kohati luiteid. Läänemaa piires suubub merre 26 jõge, kanalit ja kraavi; jõgikonnalt suurimad on Kasari, Rannamõisa, Taebla, Nõva, Sala-, Võnnu ja Riguldi jõgi. Maakonnas on 39 järve (kokku üle 10 km2); Sutlepa, Karjatsi ja Möldri meri, Kudani järv (kõik Noarootsis) ning Kasselaht ja Heinlaht (mõlemad Virtsu lähedal) on ajuti mereveega üleujutatud jäänukjärved. Valdavad õhukesed ja keskmise sügavusega rähksed rendsiinad. Nõva ümbruses leidub palju leede- ja kiviseid leetunud muldi, viirsavide alal küllastunud glei- ja soomuldi; võrdlemisi palju on lammi- ja sooldunud rannikumuldi. Põllud paiknevad peamiselt rendsiinadel ja gleimuldadel. Suuri alasid hõlmavad loopealsed, puisniidud ja sood. Suurimad metsad paiknevad Nõva ja Risti vahel. Matsalu laht ja selle lähiümbrus kuuluvad Matsalu rahvusparki. Läänemaal on 7 looduskaiteala, 8 maastikukaitseala ja 34 hoiuala: Avaste (osaliselt), Ehmja-Turvalepa, Haeska, Kangruaadu, Kapa, Karjatsimere, Karuse-Linnuse, Kuke-Kiili, Käntu-Kastja (osaliselt), Laiküla, Luiste (osaliselt), Marimetsa-Õmma (osaliselt), Mustjärve raba (osaliselt), Mõisaküla panga, Nõva-Osmussaare (osaliselt), Oademetsa (osaliselt), Poanse, Porsiku, Puiskarjamaa, Rajametsa, Rame, Saare, Salajõe, Saunja, Suursoo-Leidissoo (osaliselt), Tahu, Tuhu (osaliselt), Väinamere (osaliselt) ja Österbi hoiuala. Parkidest on kaitse all Ants Laikmaa kodupark (8,3 ha), Haapsalu lossi park ja krahviaed (7,4 ha), Uugla talupark (2,8 ha), mõisaparkidest Koluvere (13,7 ha), Lihula (9,2 ha), Liivi (4,2 ha), Massu (5,6 ha), Matsalu (7,8 ha), Palivere (5 ha), Pürksi (3 ha), Tuudi (4,9 ha), Uuemõisa (7,5 ha), Vanamõisa (6,2 ha), Vatla (14 ha) ja Võnnu (9,7 ha). Looduse üksikobjekte on kaitse alla võetud 59, sealhulgas Näärikivid (kaitse all 1937. aastast). Eelmise Eesti vabariigi ajal oli peale hulgaliste kivide kaitse all ka Puhtulaid (1939. aastast) ja samast aastast 10 tervisemuda ala.
 Silma looduskaitseala roostik |  Palivere hiiepuu |  Laelatu puisniit |
Majandus
| Statistilisse profiili kuuluvad Läänemaa ettevõtted tegevusala järgi (2009) | |
| Kokku | 1456 |
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 469 |
| Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont | 227 |
| Ehitus | 129 |
| Töötlev tööstus | 124 |
| Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | 111 |
| Veondus ja laondus | 89 |
| Majutus ja toitlustus | 70 |
| Muud | 237 |
Ettevõtlus. Läänemaa olulisimad ettevõtlusvaldkonnad on puidu-, toiduaine- (sh kala-) ja kergetööstus ning puhke- ja kuurordimajandus. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga oli Äriregistris 2413 Läänemaal registreeritud ettevõtet (sh 1024 füüsilisest isikust ettevõtjat). Põhitegevuse järgi on kõige rohkem põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevaid ettevõtjaid. Piirkonniti on ettevõtted jaotunud ebaühtlaselt. 36% ettevõtetest on registreeritud Haapsalu linnas, 14% Ridala vallas ja 11% Lihula vallas. Ligikaudu 90% ettevõtetest on alla 10 töötajaga. Läänemaa 2009. aasta edukaim ettevõte oli AS Maag Lihatööstus (käive 224 miljonit krooni), suurim kohalik tööandja on Haapsalu Tarbijate Ühistu (müügitulu 2009. aastal 242 miljonit krooni). Suured ettevõtted on veel Fortum Elekter AS (müügitulu 214 miljonit krooni) ja rõivatootja OÜ PVMP-Ex (müügitulu 146 miljonit krooni).
Saare mõisa lihaveised Noarootsis
Põllumajandus. Läänemaa teravilja koristuspind (9195 ha) oli ainult 3,3% kogu Eesti teravilja koristuspinnast (2010), sellest 3338 ha moodustas odra, 2429 nisu, 980 kaera ja 447 ha rukki oma. Ka teraviljade saagikus oli väike: rukkil 1327 (veel väiksem rukkisaak oli Saaremaal, Hiiumaal ja Harjumaal), odral 1686, nisul 2132 ja kaeral 1876 kg/ha. Kartuli koristuspind (175 ha) on samuti üks Eesti väikseimaid. Ka loomakasvatus on tagasihoidlik. Lüpsilehmi oli 3000, keskmine piimatoodang lehma kohta on tõusnud: 2002. aastal oli see 4113 kg lehma kohta, 2010. aastal 6217 kg lehma kohta. Sigade arv on viimase kümnendi jooksul kordi vähenenud: 2002 peeti Läänemaal 9700 siga, 2009 oli neid vaid 1400. Munatoodangult (2009. aastal 377 000) edestab Läänemaa 5 maakonda: Hiiumaad, Saaremaad, Võrumaad, Järvamaad ja Ida-Virumaad. Põllumajandusloenduse andmeil kasvatati Läänemaal avamaaköögivilja 15 hektaril (Eestis eelviimasel kohal, vähem kasvatatakse ainult Hiiumaal), sh porgandit 4, kapsast 3 ja söögipeeti 2 hektaril. Aianduse osatähtsus on väike.
Metsandus ja jahindus. Katastrisse kantud 98 137 hektarist maast hõlmas 52 349,7 hektarit mets (31. XII 2002). Peamised puuliigid olid riigimetsas mänd (57,6%), erametsas kuusk (33,6%) ja kask (31,4%). Puistu keskmine vanus (valitseva puuliigi järgi) oli männil riigimetsas 68, erametsas 63 aastat, kuusel vastavalt 54 ja 68 ning kasel 49 ja 47 aastat. Metsa langetati 2002. aastal 3761 hektaril (153 474 m3), sellest moodustas uuendusraie 89 391 ja hooldusraie 53 748 m3. Metsa uuendati 89,4 hektaril (istutati 213 100 taime). Praegu haldab Läänemaa riigimetsa Riigimetsa Majandamise Keskuse Läänemaa metskond oma Piirsalu ja Kullamaa metsandikuga. Metskonna kontor paikneb Risti alevikus. Läänemaa metskonna üldpindala on 41 891 hektarit ja metsamaa moodustab sellest ligi 50%. Läänemaa metskonnas on enamlevinud palumetsade ja soovikumetsade tüübirühmade metsad. Puuliikidest domineerib mänd, teisel kohal on kask. Läänemaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 52 hektaril. Sellest istutus moodustas 48 hektarit ja külv 4 hektarit. Kõige enam istutati kuuske – 34 hektaril. 2009. aastal oli riigimetsamaal kogu raiepindala 589 hektarit ja kogu raiemaht 53 036 m3. Samal aastal olid erametsamaa vastavad näitajad 2526 hektarit ja 160 882 m3. Läänemaal on kaks Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskeskust: Matsalu rahvuspargis Penijõe mõisas ja Nõval Perakülas. 2009. aastal kütiti 71 halljänest, 17 hunti, 22 ilvest, 163 kobrast, 1114 kährikut, 914 metskitse, 23 metsnugist, 2033 metssiga, 8 minki, 3 mäkra, 1 pruunkaru, 333 põtra, 386 rebast, 2 tuhkrut, 1136 hane ja 1832 parti (2002. aastal kütiti 124 halljänest, 2 hunti, 3 ilvest, 117 kobrast, 567 kährikut, 190 metskitse, 99 metsnugist, 402 metssiga, 37 minki, 1 mäger, 217 põtra, 423 rebast, 5 tuhkrut, 3 valgejänest, 870 hane, 1598 parti).
| Läänemaa ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi | ||
| 1. I 2003 | 31. XII 2009 | |
| Aktsiaseltsid | 105 | 74 |
| Osaühingud | 648 | 1274 |
| Tulundusühistud | 22 | 19 |
| Täisühingud | 11 | 12 |
| Usaldusühingud | 1 | 7 |
| Füüsilisest isikust ettevõtjad | 822 | 1024 |
| Välismaa äriühingute filiaalid | 2 | 3 |
Kalandus. Laiaulatusliku rannapüügi (2002. aastal 447,9 t) ja traallaevasadamate (Nõva, Virtsu, Dirhami jmt) hulga poolest kuulus Läänemaa Eesti suurimate kalapüügiga tegelevate maakondade hulka. 2010. aastal püüdsid rannakalurid 343 t kala, Läänemaa sadamates lossiti kokku 19 617 t kala (22,5% kogu Eesti lossimistest).
Veondus. Läänemaal asub 753 km riigimaanteid (põhimaanteid on 107 km, tugimaanteid 75 km ja kõrvalmaanteid 571 km), neist 504 km (67%) on kattega. Kuna maakonnas on vaid kaks linna ja suuri tööstuskeskusi ei ole, on ka busse ja veoautosid vähe. Läänemaal oli 2009. aasta 31. detsembri seisuga registreeritud 84 bussi ja 2413 veoautot. Läänemaa veonduses etendab olulist osa meretransport. Virtsu sadama kaudu peetakse reisi- ja kaubaveoühendust Saaremaaga (Kuivastu sadam), Rohuküla sadama kaudu Hiiumaa (Heltermaa sadam) ja Vormsi saarega (Sviby sadam).
Turism. Läänemaal on 80 atesteeritud majutuskohta.
 Virtsu tuulepark |  Fra Mare Thalasso SPA Paralepa rannas |  Sviby sadam |
Haridus, kultuur ja tervishoid
 Noarootsi kool |
Haridus, kultuur, sport, tervishoid, turism. Läänemaal on (2009) 26 päevast üldhariduskooli: 6 gümnaasiumi ja keskkooli (sh 1 täiskasvanute gümnaasium ja 1 riiklik kool Noarootsi Gümnaasium), 14 põhikooli ja 6 algkooli (munitsipaalkoolid). 2009/10. õa oli üldhariduskoolides 3199 õpilast. Erivajadustega lapsed õpivad Vidruka Koolis (37 õpilast) ja Haapsalu Sanatoorses Internaatkoolis (123). Maakonnas on 1 kutsehariduskool – Haapsalu Kutsehariduskeskus – ja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž. Koolieelseid lasteasutusi on 17 (1 lasteaed-algkool). Haapsalus tegutsevad kunsti-, muusika- ning spordikool, Lihulas muusika- ja kunstikool.
Kultuur. Läänemaal on 23 raamatukogu (registreeritud lugejaid kokku 9 400). Muuseume on 18: 2 riiklikku muuseumi – Läänemaa Muuseum (filiaalid Ants Laikmaa majamuuseum, Cyrillus Kreegi kortermuuseum, Iloni Imedemaa teemakeskus ja Sidemuuseum) ning Rannarootsi Muuseum, 4 munitsipaalmuuseumi – Lihula Muuseum, August Tampärgi nimeline Hanila Muuseum, Koela Talumuuseum ja Eesti Raudteemuuseum, 5 eramuuseumi – Lyckholmi Muuseum, Peraküla Muuseum, Evald Okase Muuseum, Suure-Lähtru mõis-muuseum ja Kiideva Muuseum – ning muud muuseumid (sh Matsalu looduskaitseala muuseum, Virtsu harrastusmuuseum, Haapsalu piiskopilinnuse vahitorn ja linnusemuuseum).
Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 74 ajaloomälestist (sh I ja II maailmasõjas hukkunute ühishauad, enamik maakonna kalmistutest, C. Kreegi ja Ernst Enno kodumaja, Pjotr Tšaikovski mälestuspink, Carl Abraham Hunniuse, Rudolf Tobiase ja Bernhard Laipmani mälestussammas), 385 arheoloogiamälestist (sh Vatla ja Lihula linnamägi (linnus), Kullamaal nn Rohumägi, kivikalmed, ohvrikivid ja kultusekivid), 245 ehitismälestist (sh Ridala, Kullamaa, Lääne-Nigula, Hanila, Karuse, Noarootsi, Nõva (puukirik) ja Vormsi kirik, Vatla, Massu, Lihula, Tuudi, Matsalu, Suure-Lähtru ja Keskvere mõis, Haapsalu piiskopilinnus, Koluvere linnus, Virtsu linnuse varemed, Jaagu talu (Lihula vallas), Vormsi (Saxby) tuletorn, Kasari sild), 450 kunstimälestist (kiriku varad ja kirikuaedades olevad hauatähised, Puhtulaiul olevad mälestussambad jne) ja 2 muinsuskaitseala (Lihula vanima asustuse ja Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala).
Sport. Läänemaal on umbes 70 mitmesugust spordirajatist, sh 20 spordisaali, 3 staadioni, 3 ujulat, 2 lasketiiru, umbes 33 välisväljakut ning 4 tervise- ja suusarada. Maakonnas on asutatud 51 spordiklubi.
Tervishoid. Läänemaal tegutseb 13 perearstikeskust ja 11 apteeki. Hambaraviteenust osutatakse 9 hambaraviasutuses. Läänemaal on 2 haiglat: SA Läänemaa Haigla ja Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Maakonnas on 3 riiklikku sotsiaalhoolekandeasutust: Haapsalu Lastekodu, Palivere Laste- ja Noortekodu ning Koluvere Hooldekodu. Omavalitsuste hooldekodud on Orul ja Ristil. MTÜ Läänemaa Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus osutab teenuseid psüühiliste erivajadustega isikutele, vaimse puudega laste hooldekodu asub Lihulas. Lihulas on ka SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus (vanadekodu). Haapsalus on Samaaria Eesti Misjoni turvakodu ja Haapsalu Tööotsijate Ühingu täiskasvanute öömaja.
 Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas |  Läänemaa Muuseum |  Saxby tuletorn |
Ajalugu
 Vormsi Püha Olavi kirikaia rõngasristid |
Muinasaja lõpul oli Läänemaa asustus tihedam keskosas, kahel pool Matsalu lahte, ning hõredam lõuna-, põhja- ja idaosas. Tähtsaimad maalinnad olid Lihula, Soontagana, Vatla ja Tubrilinn. 13. sajandi algul koosnes Läänemaa (1900 adramaad) Märjamaa ümbruses asunud kihelkonnast (nimi teadmata) ning Hanila, Karuse (Cotze ja Sorve), Kõrve (Corbe), Lihula, Ridala ja Soontagana kihelkonnast. Ladinakeelseis ajalooallikais on kasutatud Läänemaa (mõnikord ainult Läänemaa põhjaosa) kohta nime Rotalia (Ridala) või Maritima (s.t mereäärne, mõnikord ainult Läänemaa lõunaosa kohta). Läänemaa Skandinaavia-pärane nimi oli Vik, millest kujunes maakonna saksakeelne nimi Wiek. Aastast 1210 tegid Saksa vallutajad Läänemaale rüüsteretki. 1220 võitlusse sekkunud Rootsi feodaalid õnnestus tagasi tõrjuda, sakslastele pidi maakond 1224 alistuma. Aastast 1234 kuulus Läänemaa Saare-Lääne piiskopkonda. 1238 sõlmis Liivimaa Ordu piiskopiga lepingu ja sai endale 1/4 Läänemaast (Karuse kihelkonna, osa Lihula kihelkonnast). Ordu alast moodustati Lihula komtuurkond (ühendati umbes 1477 Pärnu komtuurkonnaga), mis jagunes Lihula, Matsalu ja Sõtküla ametkonnaks. Piiskopi alal (jagunes Koluvere, Lihula ja Uuemõisa ametkonnaks) läänistati 1/3 adramaadest vasallidele. Võimsaim oli Uexküllide suguvõsa, kellele kuulusid Kasti, Velise, Vigala ja Virtsu linnus. Läänemaa keskuseks kasvas Haapsalu (umbes aastast 1265 piiskopi residents). Piiskopi valdustes olid umbes 1/5 talupoegadest vabatalupojad. 13. sajandi II poolel hakkas Läänemaa rannikualadele asuma rootslasi (1897 oli neid elanikkonnast 5,6%). 1343 osalesid läänlased Jüriöö ülestõusus. 13.–16. sajandil oli Läänemaal mitmel korral feodaalvõimude vaenuseid. Kirikukihelkondadest asutati arvatavasti 13. sajandil Hanila, Karuse, Kullamaa, Lihula, Mihkli, Märjamaa, Ridala ja Vigala, 14. sajandil Kirbla, Lääne-Nigula ja Noarootsi, enne 16. sajandit Vormsi, 16. sajandi alguses Martna ja 17. sajandi alguses Varbla. 1560 puhkes Kirde-Läänemaal talurahva ülestõus. 1563–64 ja aastast 1581 oli maakond Rootsi, 1576–81 Venemaa valduses; aastast 1581 oli Läänemaa Eestimaa kubermangu kreis (selle riigimaad jagunesid 17. sajandi II veerandini Haapsalu, Koluvere ja Lihula linnuselääniks). 1625–91 oli Haapsalu krahvkond maakonnast eraldatud. 1710 liideti Läänemaa Venemaaga; 1710–11 suri umbes 77% elanikest katku. 18. ja 19. sajandil oli vennastekoguduse, taevaskäijate jm usuliikumisi, 1883–86 Lihula ümbruses ja mujal õigeusku siirdumist. Majanduse arengutasemelt jäi väheviljakas ja tööstuslike eeldusteta Läänemaa teistest Mandri-Eesti maakondadest maha. Osavõtt rahvuslikust liikumisest oli vähene. Talude päriseksostmine (algas 1863) edenes aeglaselt. 1897 oli päriseks ostetud 40% talumaadest. Läänemaa tähtsaim tööstusettevõte oli 1829 asutatud Hiiu-Kärdla kalevivabrik. 1844–63 tegutses Jädiveres, 1854–87 Kuudal ja 1921–32 Uuemõisas õpetajate seminar. 1905–06 oli Läänemaal rohkesti revolutsioonilisi vastuhakkusid: detsembris 1905 põletati 24 mõisa, Velisel hakkasid talupojad 1. I 1906 vastu karistussalgale. Läänemaa mandriosas kehtis novembrist 1917 veebruarini 1918 enamlaste võim. Seda võimutsemist segas Haapsalus paiknev 1. Eesti polk. Veebruarist novembrini 1918 (Hiiumaal oktoobrist 1917) oli Läänemaal Saksa okupatsioon. 1943–44 siirdus põhiosa rootslasi Rootsi. Aegade jooksul (kuni rajoonide moodustamiseni 1950) on Läänemaasse kui omavalitsuslikku maakonda (sks Wiek, Kreis Hapsal) kuulunud ka nüüdse Raplamaa lääneosa (Märjamaa ja Vigala kihelkond ning Kullamaa kihelkonnast Sooniste ümbrus). 16. sajandi lõpust aastani 1946 oli Läänemaa osa ka Hiiumaa. Maakondade kaotamisel (1950) moodustati Läänemaa alal Haapsalu rajoon (sai Harjumaast ka Nõva ümbruse). Põhiliselt hõlmasid Läänemaa alasid ka Lihula (v.a Pärnumaast Mihkli piirkond) ja Märjamaa rajoon (v.a Harjumaast Russalu ja Vardi ümbrus). Väike osa Läänemaast (Velise ja Vigala piirkond) arvati Pärnu-Jaagupi rajooni. Hiiumaal sai Kärdla 1920 aleviks ja 1938 linnaks. Lihula sai 1945 aleviks, aastast 1993 on ta linn. Maakondade taastamisel (1. I 1990) sai vahepeal suurenenud Haapsalu rajoonist uuesti Haapsalu maakond, millele 19. II 1990 ennistati Lääne maakonna nimi.
 Kõmsi kivikalme |  Noarootsi Vabadussõja mälestusmärk |  Matsalu mõis |
Kirjandus
- Läänemaa. 1.–2. kd, Tartu, 1938
- Läänemaa ja läänlased. Tallinn, 1988
Välislingid
EE 12, 2003; muudetud 2011
